Redaktsioon: 28. oktoober 2014, kell 04:40 redigeeri Dexbot (arutelu \| kaastöö) 10 796 muudatust P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. märts 2015, kell 03:33 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: ~~{{ToimetaAeg\|kuu=mai\|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}~~ [[Pilt:GoldenMedows.jpg\|thumb\|Rünkpilved]] '''Rünkpilved''' ([[ladina keel]]es '''''Cumulus''''', lühend '''Cu''') on [[konvektsioonipilved]]e klassi kuuluvate [[pilv]]ede põhiliik. Nende aluse kõrgus on harilikult 0,8–1,5 km, väga madala suhtelise õhuniiskuse puhul isegi kõrgemal kui 2,5–3 km<ref name="propogodu">[http://propogodu.ru/2/19/ Облака вертикального развития]</ref>, ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>, millest ka nimetus. Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma korral, kui soojenenud [[maapind\|maapinna]] kohal on tõusvad [[õhuvool]]ud, st tekivad õhu konvektsioonivoolud.<ref name="ilm"/> Soe ja niiske õhk jõuab ~~kondensatsiooninivooni ning~~kondenseerumistasemeni, [[veeaur]] kondenseerub ja tekivad väikesi [[villakuhi\|villakuhilaid]] meenutavad pilved, mis koosnevad [[veepiisad\|veepiiskadest]]. Kui pilved arenevad väga kõrgeks, siis võivad nad koosneda lõpuks ka [[lumekristallid\|lume]]- ja [[jääkristallid]]e segust. Mõnikord arenevad või koonduvad rünkpilved [[rünksajupilved]]eks, millest tuleb hoog[[sademeid]] ja millega on seotud [[äike]]. Rünkpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid harva võib siiski neist, peamiselt võimsatest rünkpilvedest, tulla hoogsademeid (nõrk hoogvihm või lumekruubid)<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>. Õhumassisisesed rünkpilved tekivad soojal aastaajal lõunaks ja kaovad õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem kui vesi.<ref name="ilm"/> ==Rünkpilvede alamliigid ja vormid== ~~tornjad~~Tornjad rünkpilved (''[[Cumulus castellanus]]'' ehk ''Cu castellanus'') võimsad rünkpilved ehk suured rünkpilved (''[[Cumulus congestus]]'' ehk ''Cu con'') rebenenud servadega rünkpilved (''[[Cumulus fractus]]'' ehk ''Cu fr'') 15. rida ⟶ 13. rida: keskmised rünkpilved (''[[Cumulus mediocris]]'') õhtused rünkpilved (''[[Cumulus vesperalis]]'' ehk ''Cu vesp'') *~~Vorm~~vorm: ''[[Cumulus radiatus]]'' ehk ''Cu radiatus'' (pilvetänavad) <gallery>

Rünkpilved: erinevus redaktsioonide vahel