Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 56 baiti, 4 aasta eest
P
resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}
 
[[Pilt:GoldenMedows.jpg|thumb|Rünkpilved]]
'''Rünkpilved''' ([[ladina keel]]es '''''Cumulus''''', lühend '''Cu''') on [[konvektsioonipilved]]e klassi kuuluvate [[pilv]]ede põhiliik. Nende aluse kõrgus on harilikult 0,8–1,5 km, väga madala suhtelise õhuniiskuse puhul isegi kõrgemal kui 2,5–3 km<ref name="propogodu">[http://propogodu.ru/2/19/ Облака вертикального развития]</ref>, ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>, millest ka nimetus.
 
Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma korral, kui soojenenud [[maapind|maapinna]] kohal on tõusvad [[õhuvool]]ud, st tekivad õhu konvektsioonivoolud.<ref name="ilm"/> Soe ja niiske õhk jõuab kondensatsiooninivooni ningkondenseerumistasemeni, [[veeaur]] kondenseerub ja tekivad väikesi [[villakuhi|villakuhilaid]] meenutavad pilved, mis koosnevad [[veepiisad|veepiiskadest]]. Kui pilved arenevad väga kõrgeks, siis võivad nad koosneda lõpuks ka [[lumekristallid|lume]]- ja [[jääkristallid]]e segust. Mõnikord arenevad või koonduvad rünkpilved [[rünksajupilved]]eks, millest tuleb hoog[[sademeid]] ja millega on seotud [[äike]]. Rünkpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid harva võib siiski neist, peamiselt võimsatest rünkpilvedest, tulla hoogsademeid (nõrk hoogvihm või lumekruubid)<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>.
 
Õhumassisisesed rünkpilved tekivad soojal aastaajal lõunaks ja kaovad õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem kui vesi.<ref name="ilm"/>
 
==Rünkpilvede alamliigid ja vormid==
*tornjadTornjad rünkpilved (''[[Cumulus castellanus]]'' ehk ''Cu castellanus'')
*võimsad rünkpilved ehk suured rünkpilved (''[[Cumulus congestus]]'' ehk ''Cu con'')
*rebenenud servadega rünkpilved (''[[Cumulus fractus]]'' ehk ''Cu fr'')
*keskmised rünkpilved (''[[Cumulus mediocris]]'')
*õhtused rünkpilved (''[[Cumulus vesperalis]]'' ehk ''Cu vesp'')
**Vormvorm: ''[[Cumulus radiatus]]'' ehk ''Cu radiatus'' (pilvetänavad)
 
<gallery>