Erinevus lehekülje "Kaspia meri" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 465 baiti ,  5 aasta eest
P
resümee puudub
P (Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes)
P
{{Järv
| järve_niminimi = Kaspia meri
| pildi_nimi = Kaspia regioon.png
| pildi_linkpildi_seletus =
| valgla_riigid = {{PisiLipp|Aserbaidžaan}}<br>{{PisiLipp|Gruusia}}<br>{{PisiLipp|Armeenia}}<br>{{PisiLipp|Türgi}}<br>{{PisiLipp|Iraan}}<br>{{PisiLipp|Kasahstan}}<br>{{PisiLipp|Venemaa}}<br>{{PisiLipp|Türkmenistan}}
| koordinaadid =
| valgala_riigid = [[Pilt:Flag of Azerbaijan.svg|25px]] [[Aserbaidžaan]]<br>[[Pilt:Flag of Georgia.svg|25px]] [[Gruusia]]<br>[[Pilt:Flag of Armenia.svg|25px]] [[Armeenia]]<br>[[Pilt:Flag of Turkey.svg|25px]] [[Türgi]]<br>[[Pilt:Flag of Iran.svg|25px]] [[Iraan]]<br>[[Pilt:Flag of Kazakhstan.svg|25px]] [[Kasahstan]]<br>[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa]]<br>[[Pilt:Flag of Turkmenistan.svg|25px]] [[Türkmenistan]]
| suubuvad = [[Volga|Volga jõgi]], [[Kura jõgi]], [[Tereki jõgi]], [[Uurali jõgi]], [[Žem|Žemi (Emba) jõgi]] ja ajuti [[Kuma jõgi]]
| järve_pindala = 374 000 km²374000
| voolab_välja = väljavooluta
| järve_pindala = 374 000 km²
| suurim_pikkus =
| suurim_laius =
| keskmine_sügavus = 209 m
| suurim_sügavus = 1025 m <ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 43, 78, 159.</ref>
| vee_maht = 78 648 km³
| soolsus = 11&permil
}}
[[FilePilt:Caspian Sea Khezershahr beach.jpg|thumb|250px|CaspianKaspia Seamere [[Khezeshahr]]rand beachIraanis]]
 
[[Pilt:Surikov1906.jpg|thumb|250px|[[Stenka Razin]] ([[Vassili Surikov]])]]
'''Kaspia meri''' on [[väljavooluta järv]] [[Euraasia]]s, mille läbi läheb piir [[Euroopa]] ja [[Aasia]] vahel. See on maailma suurim [[järv]].
 
Vanade kaartide järgi oli järve nimi '''Qazvin''' (قزوين või بحر قزوين). Eri aegadel ja eri hõimude poolt on järvele antud umbes 70 nime.
 
Kaspia piirneb loodest Euroopa ja mujalt Aasiaga. Ta on piiratud Põhja-[[Iraan]]iga, Lõuna-[[Venemaa]]ga, [[Aserbaidžaan]]iga, Lääne-[[Kasahstan]]iga, [[Türkmenistan]]iga ja [[Ida-Aserbaidžaan]]iga.
 
Kaspia [[valgla]] suurus on 371 tuhat000 km². See hõlmab umbes kümnendiku maailma sellest osast, millel puudub äravool ookeani. Valgla ulatus põhjast lõunasse on kaks ja pool tuhat kilomeetrit ja idast läände tuhatkond kilomeetrit.
 
Suurim Kaspiasse suubuv [[jõgi]] on [[Volga]]. Veel suubuvad sinna [[Kura]], [[Tereki jõgi|Terek]], [[Uurali jõgi]], [[Žem|Žem (Emba)]] ja ajuti ka [[Kuma jõgi|Kuma]]. Madala veeseisu ajal voolab [[Artšadarja]] jõgi Kaspia merest [[Kara-Bogaz]]isse.
Kaspia meri jaguneb kolmeks: [[Põhja-Kaspia|Põhja-]], [[Kesk-Kaspia|Kesk-]] ja [[Lõuna-Kaspia]]ks. Põhja-Kaspia on neist kõige madalam ja kõige magedam, Lõuna-Kaspia kõige sügavam ja kõige soolasem. Kaspia pindalast hõlmavad nad vastavalt 25%, 36% ja 39%.
 
Kaspia mere suurim sügavus on 1025 meetrit.<ref name=SMA/>. Sügavuselt on ta maailma kolmas järv, jäädes alla vaid [[Baikal]]ile ja [[Tanganjika järv|Tanganjikale]]. Mere keskmine sügavus on 208 meetrit, aga sealjuures on Põhja-Kaspia sügavus keskmiselt kõigest 4 meetrit. Kaspia maht on 78 648 km³, mis moodustab 44% maailma kõigi järvede kogumahust.
 
Kaspia soolsus on keskmiselt 11‰, aga see kõigub väga suures ulatuses. Volga suudmes on vesi praktiliselt mage (soolsus 0,05‰), aga Kara-Bogazi lahes on vesi sooladest peaaegu küllastunud (350‰).
Kaspia mere veetase on kõikunud suhteliselt palju, viimase 3 tuhande aasta jooksul 15 meetrit. Kirjalike ja arheoloogiliste andmete põhjal on kindlaks tehtud Kaspia kõrge veetase [[14. sajand]]i alguses. Kaspia veetaseme mõõtmine ja süstemaatiline jälgimine algas [[1837]]. Sellest ajast peale on kõige kõrgem veetase, 25,2 m maailmamere tasemest allpool, registreeritud [[1882]], aga kõige madalam, 29,0 m merepinnast allpool, mõõdetud [[1977]]. Veetaseme kõikumise põhjused ei ole selged: arvatavasti on need nii klimaatilised, geoloogilised kui antropogeensed.
 
Põhja- ja Kesk-Kaspia asuvad [[parasvööde|parasvöötmes]], Lõuna-Kaspia [[lähistroopikavööde|lähistroopikavöötmes]]. Talvel on õhutemperatuur Põhja-Kaspias -8−8...-10−10 °C ja Lõuna-Kaspias +8...+10 °C, suvel Põhja-Kaspias +24...+25 °C ja Lõuna-Kaspias +26...+27 °C. Kõige kõrgemad absoluutsed temperatuurid (+44 °C) on mõõdetud järve idarannikul.
 
Sademete hulk kõigub 90...100 millimeetrist [[kõrb]]elisel idakaldal kuni 1700 millimeetrini edelakaldal. Aastane aurumine on keskmiselt 1000 mm, aga [[Apšeroni poolsaar]]el ja Lõuna-Kaspias kuni 1400 mm aastas. Aurumine on sademetest märksa suurem ja puudujäägi korvavad jõed.
{{Commonskat|Caspian Sea}}
* [http://www.zin.ru/projects/caspdiv/biodiversity_report.html Kaspia mere biodiversiteedi projekt Kaspia mere keskkonnaprogrammi raames] (inglise keeles)
 
{{Coordinate |NS=41.0 |EW=51.0 |type=waterbody |region=RU/AZ/KZ/IR/TM |dim=1200000}}
 
[[Kategooria:Kaspia meri| ]]