Kaspia meri: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{Järv
|
| pildi_nimi = Kaspia regioon.png
|
| valgla_riigid = {{PisiLipp|Aserbaidžaan}}<br>{{PisiLipp|Gruusia}}<br>{{PisiLipp|Armeenia}}<br>{{PisiLipp|Türgi}}<br>{{PisiLipp|Iraan}}<br>{{PisiLipp|Kasahstan}}<br>{{PisiLipp|Venemaa}}<br>{{PisiLipp|Türkmenistan}}
| suubuvad = [[Volga|Volga jõgi]], [[Kura jõgi]], [[Tereki jõgi]], [[Uurali jõgi]], [[Žem|Žemi (Emba) jõgi]] ja ajuti [[Kuma jõgi]]
▲| järve_pindala = 374 000 km²
| suurim_pikkus =
| suurim_laius =
| keskmine_sügavus = 209 m
| suurim_sügavus = 1025 m <ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 43
| vee_maht = 78 648 km³
}}
[[
'''Kaspia meri''' on [[väljavooluta järv]] [[Euraasia]]s, mille läbi läheb piir [[Euroopa]] ja [[Aasia]] vahel. See on maailma suurim [[järv]].
Vanade kaartide järgi oli järve nimi
Kaspia piirneb loodest Euroopa ja mujalt Aasiaga. Ta on piiratud Põhja-[[Iraan]]iga, Lõuna-[[Venemaa]]ga, [[Aserbaidžaan]]iga, Lääne-[[Kasahstan]]iga, [[Türkmenistan]]iga ja [[Ida-Aserbaidžaan]]iga.
Kaspia [[valgla]] suurus on 371
Suurim Kaspiasse suubuv [[jõgi]] on [[Volga]]. Veel suubuvad sinna [[Kura]], [[Tereki jõgi|Terek]], [[Uurali jõgi]], [[Žem|Žem (Emba)]] ja ajuti ka [[Kuma jõgi|Kuma]]. Madala veeseisu ajal voolab [[Artšadarja]] jõgi Kaspia merest [[Kara-Bogaz]]isse.
33. rida ⟶ 30. rida:
Kaspia meri jaguneb kolmeks: [[Põhja-Kaspia|Põhja-]], [[Kesk-Kaspia|Kesk-]] ja [[Lõuna-Kaspia]]ks. Põhja-Kaspia on neist kõige madalam ja kõige magedam, Lõuna-Kaspia kõige sügavam ja kõige soolasem. Kaspia pindalast hõlmavad nad vastavalt 25%, 36% ja 39%.
Kaspia mere suurim sügavus on 1025 meetrit.<ref name=SMA/>
Kaspia soolsus on keskmiselt 11‰, aga see kõigub väga suures ulatuses. Volga suudmes on vesi praktiliselt mage (soolsus 0,05‰), aga Kara-Bogazi lahes on vesi sooladest peaaegu küllastunud (350‰).
39. rida ⟶ 36. rida:
Kaspia mere veetase on kõikunud suhteliselt palju, viimase 3 tuhande aasta jooksul 15 meetrit. Kirjalike ja arheoloogiliste andmete põhjal on kindlaks tehtud Kaspia kõrge veetase [[14. sajand]]i alguses. Kaspia veetaseme mõõtmine ja süstemaatiline jälgimine algas [[1837]]. Sellest ajast peale on kõige kõrgem veetase, 25,2 m maailmamere tasemest allpool, registreeritud [[1882]], aga kõige madalam, 29,0 m merepinnast allpool, mõõdetud [[1977]]. Veetaseme kõikumise põhjused ei ole selged: arvatavasti on need nii klimaatilised, geoloogilised kui antropogeensed.
Põhja- ja Kesk-Kaspia asuvad [[parasvööde|parasvöötmes]], Lõuna-Kaspia [[lähistroopikavööde|lähistroopikavöötmes]]. Talvel on õhutemperatuur Põhja-Kaspias
Sademete hulk kõigub 90...100 millimeetrist [[kõrb]]elisel idakaldal kuni 1700 millimeetrini edelakaldal. Aastane aurumine on keskmiselt 1000 mm, aga [[Apšeroni poolsaar]]el ja Lõuna-Kaspias kuni 1400 mm aastas. Aurumine on sademetest märksa suurem ja puudujäägi korvavad jõed.
55. rida ⟶ 52. rida:
{{Commonskat|Caspian Sea}}
* [http://www.zin.ru/projects/caspdiv/biodiversity_report.html Kaspia mere biodiversiteedi projekt Kaspia mere keskkonnaprogrammi raames] (inglise keeles)
[[Kategooria:Kaspia meri| ]]
| |||