Aktiinifilamendid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P mehanism > mehhanism |
|||
7. rida:
[[Pilt:Actin filament atomic model.png|pisi|F-aktiin]]
==Aktiin==
Aktiin on globulaarne valk molekulmassiga 41,8 kDa, mida on [[eukarüootne rakk|eukarüootsetes rakkudes]] kõige rohkem, tema hulk rakus vôib olla kuni 5% kogu valgu hulgast. Aktiini primaarjärjestus erineb väga vähe [[fülogenees|fülogeneetiliselt]] kaugetel liikidel (konservatiivne valk), ''[[in vitro]]'' katsetes on eri liikidelt eraldatud aktiin üksteisega funktsionaalselt asendatav.
Aktiin esineb rakkudes kahes vormis: G-aktiin ehk globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini ehk filamentaarse aktiini. Tavaliselt on kuni 50% raku aktiinist G-vormis. Üleminek G-vormist F-i ja vastupidi (see tähendab aktiinifilamentide moodustumine ja nende depolümeriseerumine) toimub siis, kui seda on vaja, tänu millele on see rangelt kontrollitud. F-aktiini moodustumine algab rakus pärast vastavat signaali ja see vôib toimuda väga kiiresti, minutite jooksul. Signaaliks vôib olla mingi [[induktoraine]], mis pôhjustab raku [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[kemotaktiline]] signaal, kokkupuude [[substraat|substraadiga]] jne.
32. rida:
[[Pilt:Profilin actin complex.png|pisi|Profiliin (sinine) seostununa aktiiniga (roheline)]]
Profiliin soodustab polümeriseerumist mitmel viisil:
*soodustab monomeeride seostumist F-aktiini (+) otsaga, ise seostudes monomeeri ATP sidumiskohast kaugema piirkonnaga, nii et ATP siduv vagumus saab seostuda F-aktiini (+) otsaga
*seostub ka membraanis esinevate signaali ülekande ahelate ühenditega nagu [[fosfolipiid]] fosfoinositool-4,5-difosfaat (PIP2). Signaali tekkimise korral vabaneb profiliin seosest PIP2-ga ja võib kiirendada aktiini polümeriseerumist
*
[[Tsütosool]]is esinevad aktiinifilamentidega seostuvad valgud, mis määravad F-aktiini pikkuse, lagundades teda väiksemateks fragmentideks. Sellised lahutavad valgud jäävad ise seotuks F-aktiini (+) otsaga ja seetõttu monomeeride seostumist ei toimu. Ahel laguneb kiiresti (-) otsast, [[treadmilling]]’u kiirus kasvab. Seda tüüpi valkudest on tuntud [[gelsoliin]] ja [[kofiliin]]. Kofiliin seostub ka monomeeridega, takistades nende polümeriseerumist. Gelsoliin on aktiveeritav kaltsiumi kontsentratsiooni kasvades. Selline aktiinifilamentide lagunemine ei ole oluline mitte ainult rakkude ja tsütoplasma liikumiseks, vaid ka näiteks [[tsütokinees]]i jaoks. Kui filamendid on lagunenud väiksemateks juppideks, muutuvad ka tsütosooli omadused, näiteks [[viskoossus]] väheneb.
41. rida:
===Treadmilling===
Kui G-aktiini kontsentratsioon langeb teatud kriitilise piirini, nii et polümerisatsioon (+)otsast saab võrdseks monomeeride eraldumisega (-)otsast, siis filamendi netopikkus küll ei muutu, muutub aga iga üksiku monomeeri asend filamendis. [[Treadmilling]] võib olla üks
==Aktiini polümerisatsiooniastet mõjutavad valgud==
53. rida:
===Aktiini polümeriseerumise 3 etappi===
*lag-faasi vältel (polümeriseerumistsentri teke) G-aktiin polümeriseerub lühikesteks ebastabiilseteks oligomeerideks.
*kiire monomeeride lisandumine mõlemasse otsa (ahela pikenemine) ja F-aktiini filamentide teke.
*statsionaarne faas (tasakaal polümeriseerumise ja depolümeriseerumise vahel) – filamentide pikkus on konstantne.
| |||