Nissi vald: erinevus redaktsioonide vahel

Vald piirneb põhjast Harju maakonna [[Padise vald|Padise]] ja [[Vasalemma vald|Vasalemma vallaga]], lõunast [[Rapla maakond|Rapla maakonnaga]], idast Harju maakonna [[Kernu vald|Kernu vallaga]] ja läänest [[Lääne maakond|Lääne maakonnaga]].

Valda läbib [[Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee]]. Vallas lõpeb [[Haapsalu]]-suunaline raudtee ([[Keila–Riisipere raudtee]]), mis on lõpuni elektrifitseeritud. Ida-läänesuunallääne suunal läbib valda [[Paldiski sadam]]at [[Via Baltica]]ga ühendav [[Vasalemma–Riisipere–Varbola maantee]].

Nissi nime on esmakordselt mainitud [[Taani]] ja [[Rootsi]] preestrite [[ristimisretk]]ede [[kroonikaraamat]]utes aastaist [[1219]] ja [[1220]]. Aastal [[1241]] on mõningatemõne Nissi aladeala haldaja olnud [[Mattis Risbit]]i nimeline [[läänimees]]. Tema nimest tuleneb nimekuju Risenberg, eesti keeles Riisepere ehk Riisipere. Sellenimelist [[rüütlimõis]]a mainitakse juba [[14. sajand]]il Eesti vanemate ja jõukamate [[mõis]]ate hulgas. [[16. sajand]]i alguses olid Nissi alad Hertele-nimelise kirikukihelkonna keskuseks, kuid sajandi lõpuks Nissi kihelkond ajutiselt kaotati. Taasiseseisvumine kirikukihelkonnana toimus [[1645]]. aastal.

Valla ajaloo aluseks võib pidada Riisipere rüütlimõisa alluvusse kuuluvat talupoegade kogukonda, mis sai valitsusliku sõltumatuse [[1866]]. aastal [[Baltimaad]]es kehtestatud vallaseaduse põhjal. Nissi vald sündis 1938/39. aastal toimunud vallauuendusega, mil liitusid Riisipere ja Laitse vallad. Nõukogude võimu ajal nimetati Nissi vald ümber Nissi Küla RSN Täitevkomiteeks. Nissi vald sai omavalitsusliku staatuse tagasi [[21. mai]]l [[1992]]. aastal.