Taimetoitlus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
37. rida:
==Kriitika==
Taimetoitluse kohta eksisteerib palju vastandlikke arvamusi, samas
Taimetoitluse vastu on toodud järgmiseid argumente:
46. rida:
==Taimetoitluse pooldajate vastuväited kriitikutele==
Ameerika Dietoloogia Assotsiatsioon (Academy of Nutrition and Dietetics) ja Kanada Dietoloogia Assotsiatsioon (Dietitians of Canada) on seisukohal, et igal elu etapil läbimõeldult planeeritud taimetoidu dieet on tervislik, toitainete poolest piisav, ja annab teatavaid tervislike eeliseid ennetamaks (ja mõnikord ravimaks) teatud haigusi. Veganluse sobilikkust ja tervislikkust inimestele igas eluetapis on kinnitatud mitmete lääneriikide (USA, Kanada, Austraalia, Ühendkuningriik) riiklikes toitumissoovitustes. Suuremahulised uuringud on näidanud, et suremus südamehaigustesse oli 30% madalam taimetoitlastste meeste ja 20% madalam taimetoitlast naiste seas, võrreldes mitte-taimetoitlastega.<ref name="[5]">[http://www.vrg.org/nutrition/2003_ADA_position_paper.pdf "Position of the American Dietetic Association and Dietitians of Canada: Vegetarian diets". June 2003. Retrieved 24 May 2010.].</ref>
Mõnikord väidetakse, et taimetoidudieedist ei ole võimalik omastada teatud aineid näiteks oomega-rasvhapped (kala) või vitamiin B12 (liha) vms. Samas, uuringud seesuguseid väiteid ei kinnita: näiteks oomega-rasvhappeid leidub ka linaseemnetes (kusjuures n−3 tüüpi rasvhappeid on kuni 6 korda rohkem kui kalas), kiivist ja maapähklitest. <ref name="[8]">[Bartram (1998), pp.271].</ref> Vitamiini B12 toodavad teatud bakterid, tegemist ei ole lihasmassi ennast paratamatult ülesehitava komponendiga: lihast leiti B-12 tänu sellele, et liha oli bakteritega saastatud.<ref name="[9]">[Loeffler, G. (2005). Basiswissen Biochemie. Heidelberg: Springer. p. 606. ISBN 3-540-23885-9.].</ref>
|