Maroko: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
P enamikke > enamiku
34. rida:
'''Maroko''' on [[riik]] Loode-[[Aafrika]]s. Selle koosseisu kuulub ka vaidlusalane territoorium [[Lääne-Sahara]].
 
Marokol on pikk [[Atlandi ookean]]i äärne rannajoon, mis [[Gibraltari väin]]ast möödudes jätkub [[Vahemeri|Vahemere]] ääres. Naaberriigid on [[Mauritaania]] edelas ning [[Alžeeria]] idas ja kagus (piir Alžeeriaga on kinni). Vahemere rannikul on ka kaks [[Hispaania]] [[enklaav]]i [[Ceuta]] ja [[Melilla]]. Atlandi ranniku vastas on [[Kanaari saared]] ningja põhja pool teisel pool Vahemerd on Hispaania.
 
[[Marrakech]]i linnast 63 km kaugusel [[Kõrg-Atlas]]e mäestikus asub [[Põhja-Aafrika]] kõrgeim tipp [[Jbel Toubkal]] (4167 m).
43. rida:
Marokot on eri aegadel valitsenud [[kartaagolased]], [[berberid]], [[roomlased]], [[portugallased]], [[hispaanlased]] ja [[prantslased]], kes kõik jätsid endast maha midagi oma uskudest, arhitektuuristiilidest ja keeltest.
 
KaasaegneTänapäevane Maroko territoorium asutatiasustati vähemalt 8000 a. aastal eKr berberi hõimude poolt, kes tegelesid valdavalt maaviljelemisemaaviljeluse ja karjakasvatusega.
 
VII sajandil jõudsid Maroko aladele araablastest vallutajad ning juba 711. aastaks liideti kogu Maroko territoorium [[Araabia]] kalifaadiga. Suurem osa berberi hõimudest pöördus [[islam]]iusku, kuigi araablaste tulek ja islami levitamine ei kulgenud verevalamisteta [[kodusõda]]de näol.
 
1666. aastal võimu haaranud Alouitid valitsevad riiki tänapäevani. Alouitide saavutuseks võib pidada edukat riigi stabiliseerimist ning Rabat-Sale mereröövlite vabariigile alistamist. Alouitide valitsemise ajal on tehtud esimesed olulised välispoliitilised kokkulepped. Näiteks oli Maroko esimeseks maailma riigiks, kes 1777. aastal tunnistas Ameerika Ühendriike iseseisva riigina ning kindlustas Ameerika kaupmeeste laevadele kaitse mereröövlite vastu. Ameerika ja Maroko vaheline sõprusleping jõustus 1786. aastal ning see on ühtlasi Ameerika Ühendriikide vanimaksvanim kehtivakskehtiv sõpruslepingukssõprusleping. [[Ameerika]] Ühendriikide valitsuse soetatud esimene kinnisvara välismaal on Tangeris asuv [[konsulaat]].
 
Mitme sajandi kestel oli Maroko suhteliselt tugev riik, kuid selle mõju ja rikkus kahanes ning juba XX sajandi alguses koloniseerisid selle vana Euroopa riigid. Koloniseerimisõiguse pärast rivaalitsesid [[Suurbritannia]], [[Hispaania]], [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]]. Maroko territoorium jagati aastakümnete jooksul riikide vahel ümber, kuid 1956. aastal sai [[sultan]] Muhhamad V pool sajandit kestnud vastupanuliikumise toel esimeseks iseseisva Maroko valitsejaks.
 
==Rahvastik==
Maroko põlisrahvaks on iidsetest aegadest pärit heledanahalised [[berberid]] – kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased. Berberid elavad mägi- ja poolkõrbealadel. [[Kõrb]]es rändleb beduiine. Prantslaste ja hispaanlaste hulk on Maroko iseseisvumisest peale vähenenud.
 
Marokos elab 2007. aasta seisuga 33 757 000 inimest. Riigi [[rahvastik]] on pidevalt kasvanud ja 2025. aasta eeldatav rahvaarv on 42 000 000 inimest. Maroko rahvastik on demograafilise ülemineku esimeses etapis, kuna [[sündimus]] on suur ningja [[suremus]] väike.
Rahvastiku tihedus on keskmiselt 68 in/km<sup>2</sup>. Kõige tihedam on [[asustus]] linnastunud rannikualadel. Maroko lõunaosa ja mäestikualad on asustatud väga hõredalt.
 
63. rida:
Maroko looduse eripära määravad mägine [[pinnamood]] ja [[Atlandi ookean]]i ning [[Sahara]] mõju. Maroko varieeruv pinnamood sisaldab kirdest edelasse minevat maa keskosa läbivat [[Atlase mäed|Atlase]] kurdmäestikku, mille orud ja [[lavamaa]]d jaotavad selle ala neljaks mägiseks piirkonnaks. Kolm tähtsamat mägist piirkonda, mis jooksevad üksteisega paralleelselt, on [[Kõrg-Atlas]], kuni 4167 m kõrgune, [[Kesk-Atlas]], mis on kuni 3343 m kõrgune, ja [[Anti-Atlas]], mis on neist kõige madalam, kuni 2500 m. Kõrg-Atlasel asub ka Maroko kõrgeim punkt [[Jbel Toubkal]], mis on kõrgeim ja ligipääsetavaim mäemassiiv Atlase ahelikus. Põhja-Aafrikas on ta kõrgeim tipp.
 
Maroko lõunaosas madalduvad mäed Sahara kõrbe [[platoo]]ks. Anti-Atlase eelmäed madalduvad lõunaosas ja kaguosas Sahara kõrbe lavamaadeks ning kivi- ja liivakõrbetasandikeks. Atlase mäestikust loodes asuvad Maroko keskplatoo [[Meseta]] ja kõrgtasandikud [[Tadla]], [[Rehamna]] ja [[Haouz]]. Maa kirdeosa hõlmab Kõrgplatoo. Maa põhjaosa hõlmavad Vahemere [[rannik]]uga rööbiti asetsevad [[Er-Rifi]] ahelikud, mis on kuni 2452 m. kõrgused. Maroko edelaosas asub enamus Sahara kõrbe ala.
 
===Kliima===
69. rida:
 
[[Temperatuur]] varieerub olenevalt aastaajast ja asukohast. Samal ajal, kui lõuna ja kagu piirkonna kõrbealadel tõuseb suvel temperatuur ekstreemselt kõrgele, on mäestike kõrgematel aladel suveõhtutel jahe ja talvel väga külm.
Atlase mäestik eraldab vahemerelise ja Sahara kõrbelise kliimaga ala, mistõttu vahemerelise kliimaga piirkonnale on iseloomulikud kuiv kuum suvi ja niiske soe talv. Ööpäevane temperatuur on väga muutlik. Rannikul on keskmine temperatuur juulis 23...2823–28 °C, jaanuaris 9...129–12 °C, [[sademete hulk|sademeid]] 600–800 mm aastas. Mägedes on kliima niiskem ja jahedam. Sademeid on üle 1000 mm aastas, kõrgemal kui 2000 m on 3–4 talvekuu keskmine temperatuur alla 0 °C, lumikate püsib 4–5 kuud. Maa lõuna- ja idaosas valitseb kuiv mandriline kliima, sademeid 100–200 mm, kohati 50 mm aastas.
 
Maroko kliima vaheldumises mängib väga suurt rolli külma [[Kanaari hoovus]]e jahutav toime, mis on üheks suuremaks kliima kujundajaks Atlase mägede ja Sahara kõrbe kõrval.
83. rida:
Maroko peamised loodusvarad on põllumajanduslikud. Kõige olulisemal kohal on [[fosfaat]], mille varudest kogu maailmas omab Maroko 75%. Fosforiiditoodangult ollakse maailmas teisel kohal, väljaveolt aga esikohal.
 
Palju leidub ka raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, koobalti-, vase- ja tinamaaki, püriiti, [[hõbe]]dat, [[kuld]]a, ja [[keedusool]]a.
 
Energeetilistest maavaradest toodetakse kivisütt, väheses koguses [[nafta]]t ja [[maagaas]]i.
103. rida:
Marokos on arenenud [[teedevõrk]], eriti põhja ja lääne keskuste vahel. Põhja-Maroko suuremaid linnu ning ka veel Marrakeshi ühendab [[raudtee]], mis on mugavaim viis suuremate linnade vahel reisimiseks. Bussiühendus tähtsamate linnade vahel toimub korralike bussidega. Lähimate linnade ja külade vahel sõidavad ka taksod.
 
Transpordi [[infrastruktuur]]i arengut takistavad Atlase [[kurdmäestik]] ningja Sahara kõrbealad. Marokol on pikk merepiir, mis võimaldab kasutada meretransporti. Laevatatavad siseveekogud aga puuduvad.
 
Maanteid on 57 493 km, sealhulgas kõvakattelisi 32 716 km. Teedevõrgu tihedus on suurem Maroko loodeosas, kuna seal paiknevad tähtsamad linnad ja rahvastiku tihedus on suur. Hõredam on riigi lõunaosas, kuna seal on kõrb.
117. rida:
Maroko on tuntud turismimaa. Regiooniliselt võistleb ta Tuneesia, Egiptuse ja Türgiga. Turismi soodustab Euroopa ja Aafrika vahel sidelüliks olemine. Turism meelitab Marokosse palju [[investor]]eid. Riiki külastab üle 3 miljoni turisti aastas, kes toovad sisse umbes 4 miljardit USA dollarit.
 
Tänapäeval on Agadir Maroko populaarseim sihtkoht. Linna eeliseks on vaieldamatult enam kui 7 km pikkune liivarand. Kuurortlinn pakub enamikkevõimalusi veesporditegelda võimalusienamiku veespordialadega ning suurepäraseid rannahotelle, mille juures asuvad ka tennise- ja võrkpalliväljakud. Palju on imelisi restorane, kus on esindatud erinevate rahvusterahvaste köögid. Kaubeldakse kõikvõimalike maitseainete, ehete, lõhnade ja nahktoodetega. Kohalik käsitöö on värvikirev, eriti kaunid on hõbedast ningja poolvääriskividest valmistatud berberite kaelakeed.
 
Populaarseks sihtkohaks on ka Casablanca, mille peamine vaatamisväärsus on Hassan II mošee. Mošee on linna kõige kõrgem hoone ning ühtlasi ka kõige grandioossem XX sajandi moslemite tempel kaja suuruselt teine mošee maailmas.
 
== Vaata ka==