Nikolai Prževalski: erinevus redaktsioonide vahel

Nikolai Prževalski sündis Smolenski kubermangus [[šlahta|poola aadliperekondaaadliperekonnas]]. Ta õppis [[Smolensk]]is ja [[Peterburi]] sõjaväeakadeemias. [[1864]]. aastal sai temast [[Varssavi]] sõjakooli geograafiaõpetaja.

[[1867]]–[[1869]] sooritastegi Prževalski ekspeditsiooni [[Siber|Ida-Siberisse]], kus uuris [[Ussuuri jõgi|Ussuuri jõe]] valgala.

[[1870]]–[[1873]] oli ta uurimisretkel, mille käigus suundus [[Mongoolia|Mongoolias]]sse, [[Hiina|Hiinas]]sse ja [[Tiibet|Tiibetis]]isse. 11 000 [[verst|versta pikkuse]]apikkuse teekonna käigus mööda [[Mongoolia kõrgustik]]ku jõudis Prževalski [[Jangtse]] jõeni. Toiduainete puuduse tõttu oli ta sunnitud ekspeditsiooni katkestama ningja tagasi pöörduma. Tagasiteel ületas {{kas|esimese teadaoleva eurooplasena [[Gobi kõrb]]e}}.

TullesKui ta läks tagasi Peterburi, võeti vastuta pealinnas ärateenitudvastu suurte austusavaldustega, tallekeiser omistatiandis keisri poolttalle [[kindralmajor]]i auasteauastme, Peterburi linnaduuma kuulutas ta linna [[aukodanik]]uks ning määras talle selle aja kohta suure pensioni 1800 rubla.

[[1876]]–[[1877]] reisis ta [[Türkmenistan|Ida-Türkmenistanis]] mööda [[Tian Shan]]i mäeahelikku. Ta külastas [[Lop Nur]]i järve, kus polnud teadaolevalt käinud ükski eurooplane pealepärast [[Marco Polo]]t ükski eurooplane.

Prževalski asus peatselt taas Aasia-ekspeditsioonile. [[21. märts]]il [[1879]] jõudis ta [[Tiibet]]isse, läbides [[Gobi kõrb]]e äärse [[Džungaaria kõrb]]e. Reisi sihtmärgi [[Lhasa]]ni jäi 260 km, kuid kohalikud võimud ei andnud luba piirkonna läbimiseksläbimise luba. Selle ekspeditsiooni käigus püüti kinni ka [[Prževalski hobune|Prževalski hobuse]] eellane.

[[1883]]. aastal asus Prževalski uuesti uurimisretkele. Reisi alustati Urgast ([[Ulaanbaatar]]) Gobi suunas ning ekspeditsioon jõudis [[Huang He]]ni. Seejärel jõuti väljamindi kuni [[Tiibet]]i põhjamägedeni.

Nikolai Prževalski kavatses [[1888]]. aastal uuestiminna ekspeditsioonileuuele suundudaekspeditsioonile, seekord juba riigipoolseriigi finantseerimisegarahastusel (80 000 rubla), kuid jõudeshaigestus [[Karakol]]i haigestus tajõudnult [[tüüfus|tüüfusse]]esse ningja suri.

Vastavalt tema soovile maeti ta tänapäeva [[Kõrgõzstan]]i territooriumil asuva [[Õsõkköl]]i järve ääärdeäärde, talle kättesaamatuks jäänud Tiibeti lähedale.<ref>[http://ynik.info/2008/09/22/na_puti_k_lkhase.html На пути к Лхасе]</ref>.

== Tegevus Kindralstaabikindralstaabi ohvitserina ==

Vaatamata oma näilisele sõltumatusele oli Nikolai Prževalski siiski Venemaa keisririigi sõjaväelane ja kuigi tema eelnevavarasema sõjaväelise teenistuse kohta on andmeid vähe, oli ta lõpetanud Venemaa kõrgeima sõjaväelise õppeasutuse [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]] ning oli teenistusesteenis Kindralstaabi Aasia osakonnas, tema otsene ülem oli osakonna juht A. Kuropatkin.

Lisaks Nikolai Prževalski ekspeditsioonide tulemused omasid mitte ainulttulemuste [[geograafia|geograafiaalasele]]alast huvi,tähtsusele vaidpakkusid olidneed huvipakkuvadhuvi ka [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväeametkondadele, [[topograafia|topograafiliste]] kaartide ettevalmistamiselkoostamiseks.

Prževalski esitas oma reisidest kaks ettekannet: ühe [[Keiserlik Vene Geograafiaselts|KeiserlikkuKeiserlikule Vene GeograafiaseltsiGeograafiaseltsile]] ja teise ka Venemaa sõjaväe Kindralstaapikindralstaabile<ref>[http://www.spbdnevnik.ru/?show=article&id=4933 Пржевальский – гений разведки]</ref>.

Geograafiaseltsi kirjeldustes esitas ta oma märkmed läbitud maade kohta, millest aga kirjeldusi topograafia ja teedevõrgu ning sildade kohta, samuti kirjeldusi elavatest rahvastest ning nende suhtetest kohaliku võimuga ja poliitilisetpoliitilisest olukorrast võis kasutada ka sõjalistel eesmärkidel. Üldjoontes olidki selleaegsed geograafia- ja maadeavastamisekspeditsioonidmaadeavastusekspeditsioonid mitmeotstarbelised, - analoogset tegevustnäiteks [[Araabia|Araabia maid]]maades viis läbiuuris [[Suurbritannia]] huvides kaumbes samamoodi inglise maadeavastaja [[T.E. Lawrence|Araabia Lawrence]].

* "Reisid". Tõlkinud V. Vent. Sari "[[Maailm ja mõnda]]", [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]] [[1962]], 575 lk