Redaktsioon: 12. juuli 2014, kell 00:50 redigeeri Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 799 muudatust Uus lehekülg: ''''Laevkalme''' on kivikalme tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt. Kivikalmed levisid Põhja-Euroopas alates neoliitikumist, kõige arvukamalt rajati n...'		Redaktsioon: 7. märts 2015, kell 02:21 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 894 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Gotland-Tjelvars grav 2.jpg\|pisi\|Laevkalme Ojamaal]] '''Laevkalme''' on [[kivikalme]] tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt. Kivikalmed levisid Põhja-Euroopas alates [[neoliitikum]]ist, kõige arvukamalt rajati neid [[noorem pronksiaeg\|nooremal pronksiajal]] ja [[viikingiaeg\|viikingiajal]]. [[Eesti]] alalt on leitud kolm laevkalmet, kaks [[Sõrve poolsaar\|Sõrves]] ja üks [[Tallinn]]a lähedal [[Väo]]s, mille rajamisaeg on dateeritud umbes aastasse 900 eKr. Eesti laevkalmete versiooni päritolumaaks peetakse [[Ojamaa]]d.<ref>[[Valter Lang\|Lang, Valter]]. [http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad.htm Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003], lk 18</ref> '''Laevkalme''' on [[kivikalme]] tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt. Surnud on maetud laevkalmesse tehtud [[kivikirst]]udesse kas põletatult või laibana<ref name=EE>[[Eesti Entsüklopeedia]], 12. kd., lk. 275</ref>. Laeva illusiooni on suurendatud sellega, et kõrgemad kivid on paigutatud otstesse. Oletatud on, et laevkalmeid valmistati soovist varustada surnuid teises ilmas kõige vajalikuga. Samuti on arvatud, et selline laev on vajalik surmailma [[Hel]]i. Kivikalmed levisid [[Põhja-Euroopa]]s alates [[neoliitikum]]ist, kõige arvukamalt rajati neid [[noorem pronksiaeg\|nooremal pronksiajal]] ja [[viikingiaeg\|viikingiajal]]<ref name=Lang>[[Valter Lang]]. [http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad.htm Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003], lk 18</ref>. Eriti levinud olid need [[Ojamaa]]l<ref name=EE/>. Kõige suurem laevkalme oli vähemalt 170 m pikkune [[Jellingi kivilaev]] [[Taani]]s, mis ei ole tervena säilinud. [[Rootsi]] pikim laevkalme oli 67-meetrine. Kõige väiksemad laevkalmed on kõigest mõne meetri pikkused. [[Eesti]] alalt on leitud kolm laevkalmet, kaks [[Sõrve poolsaar\|Sõrves]] ja üks [[Tallinn]]a lähedal [[Väo]]s, mille rajamisaeg on dateeritud umbes aastasse 900 eKr. Eesti laevkalmete versiooni päritolumaaks peetakse [[Ojamaa]]d.<ref name=Lang/> ==Viited== 7. rida ⟶ 16. rida: [[Kategooria:Matmiskombed]] [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] ~~[[Kategooria:Eesti muistised]]~~

Laevkalme: erinevus redaktsioonide vahel