Erinevus lehekülje "Kiiruisutamine" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 27 baiti ,  6 aasta eest
P
maaima > maailma
(→‎Ajalugu: link)
P (maaima > maailma)
== Ajalugu ==
 
Uiske kasutati juba vanaajal, et jääl paremini liikuda. Algselt olid need valmistatud loomaluust ning liikudes anti kepitõugetega hoogu. Raudteraga puu-uiske hakati valmistama [[Holland]]is 13. sajandi keskel. Varaseimad teada olevadteadaolevad uisutamisvõistlused peeti 16. sajandil [[Friisimaa]]l. Esimene uisutajate klubi asutati [[1742]]. aastal [[Edinburgh]]´<nowiki/>is. Võistlusspordina hakati kiiruisutamist harrastama 18. sajandil [[Inglismaa]]l ning 19. sajanilsajandil Hollandis, [[Skandinaaviamaad]]es, [[Saksamaa]]l, [[Venemaa]]l ja [[Põhja-Ameerika]]s. [[1848]]. aastal patendeerispatenteeris E. W. Bushall [[Philadelpia]]s esimesed terasuisud. [[1889]]. aastal peeti [[Amsterdam]]is mitteametlikult esimesed [[Kiiruisutamise maailmameistrivõistlused|maaimameistrivõistlusedmaailmameistrivõistlused]].
 
[[1892]]. aastal asutasid [[Austria]], [[Holland|Hollandi]], [[Rootsi]], Saksamaa;, [[Suurbritannia]] ja [[Ungari]] uisutajad [[Scheveningen]]is (Holland) [[Rahvusvaheline Uisuliit ISU|Rahvusvahelise Uisutamisliidu]] ISU (ingl. ''International Skating Union''). See on vanim rahvusvaheline talialade liit. ISU-sse kuulub 73 liikmesriiki. ISU peamaja asub [[Lausanne]]'is
 
<br>[[1742]] Edinburghis asutati esimene uisutajate klubi.
<br>[[1772]] Briti kapten Robert Jones andis välja esimese uisutamise õpikuuisutamisõpiku "''A Treatise on Skating".''
<br>[[1801]] [[Groningen]]is Hollandis toimusid esimesed kiiruisutamise võistlused.
<br>[[1877]] Valmis esimene Glaciariumi tehisjäärada [[London]]is.
<br>[[1892]] Scheveningenis asutati rahvusvaheline uisuliit ''Internationale Eislaufvereinigung'', hiljem ''International Skating Union'', ISU.
<br>[[1893]] Toimusid esimesed ametlikud maailma- ja euroopameistrivõistlusedEuroopa meistrivõistlused.
Maailmameistriks tuli hollandlane [[Jaap Eden]] ja euroopameistriksEuroopa meistriks rootslane [[Rudolf Ericsson]] .
<br>[[1924]] [[Chamonix]] [[olümpiamängud]]el oli kiiruisutamine esimest korda kavas. Kolmekordseks võitjaks tuli soomlane [[Clas Thunberg]], kes sai veel lisaks ka ühe hõbeda ja ühe pronksi.
<br>[[1928]] Clas Thunberg jätkas oma võitude seeriat olümpial, kahe kullaga.
<br>[[1931]] Clas Thunberg võitis [[Helsingi]]s viienda MM tiitli.
<br>[[1952]] [[Norra]]lane [[Hjalmar Andersen]] võitis Oslos kolm olümpiakulda.
<br>[[1980]] [[Lake Pacid]]i olümpiamängudel sai ameeriklane Eric Heiden hakkama uskumatu saavutusega, võites kõikidel kavas olnud aladel olümpiakulla.
<br>[[1992]] [[Albertville]]'i taliolümpial võisteldi esimest korda lühirajauisutamises ''(Short track)''.
<br>[[1997]] Võeti kasutuselkasutusele uut tüüpi klapp-uisudklappuisud, mis võimaldasid kahe aasta jooksul uuendada kõik maailmarekordid.
[[Pilt:Clap skate.png|thumb|Pilt klassikalise kiiruisu ja ''klapp''-uisku vahelisest erinevusest.]]
 
Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Viimastel aastakümnetel on kiiruisutajad spetsialiseerunud erinevatele distantsidele. Aastate eest oli võistlusprogramm selline, et hea treenitusega sportlane saavutas edu pea igal distantsil.
 
Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinteridUisusprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid kui ka pikkade distantside sõitjad. Distantsid 3000 m –3000–10 10000000 m nõuavad uisutajatelt jõukestvust ja kõrget [[maksimaalne hapnikutarbimine|maksimaalset hapnikutarbimist]]. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline.
 
Aastast 1997 on kasutusel niinimetatudnn klapp-uisudklappuisud. Uisutera on kinnitatud uisusaapa külge ainult ühest punktist. Klapp-uisugaKlappuisuga on jala liikumisulatus palju suurem ja uisutamine dünaamilisem.
 
== Rada ja rajavahetus ==
 
Kiiruisutamisrada on ellipsikujuline, temaselle pikkus on 133,33, 250, 333,33 või 400 m. 400 m pikkune rada on rahvusvaheline standardrada, sellel paikneb kõrvuti kaks 4–5 m laiust rada, mida eraldavad teineteisest eraldab punasest plastmassist tähisedplasttähised. Raja sirgete lõikude pikkus on 111,95 m, väliskurvide raadius 35 m, väliskaare pikkus 97,81 m, sisekurvide raadius 25 m, sisekaare pikkus 80,11 m. Välimise ja sisemise kurvi vahelise keskmise kaare raadius on 30 m.
 
Võisteldakse paarikaupa ja võistlejad vahetavad radasidrada igal ringil finiši vastassirgel asuva 70 m pikkusel niinimetatud ristlemislõigul. Raja vahetuselRajavahetusel on eelis välisrajalt siserajale mineval võistlejal. Võistleja tulemus võidakse tühistada järgmistel juhtudel:
*kui ta on uisutanud valel rajal.;
*kui ta on ületanud rajapiirde vales kohas.;
*kui ta on põhjustanud kokkupõrke raja vahetuselrajavahetusel.
 
'''Lühirajauisutamise''' ehk short tracki rada on 111,12 pikk ja 6,75 m lai. Sirge on 28,07 m. Erinevus võrreldes tavalise kiiruisutamisega on see, et rada on lühem, kurvid järsemad ja starditakse koos. Uisu tera on ka erineverineb tavalisest.
 
== Võistlusalad ==
 
'''Mitmevõistlus''' (suur mitmevõistlus) koosneb naistel 500, 3000, 1500 ja 5000 m. Meestel aga 500, 5000, 1500 ja 1000010 000 m. Distantsid uisutatakse eespool mainitud järjekorras nii, et kaks esimest mainitutsõidetakse esimesel päeval ja kaks viimast teisel päeval. Lõpptulemus loetakse nelja distantsi liidetud punktide alusel. Punkte loetakse nii, et 500 m aeg on ühtlasi punktisumma. Edasi läheb punktide lugemine nii, et 1500 m sekundi väärtus on kolm punkti, 3000 m kuus, 5000 m kümme ja 1000010 000 m 20 punkti. Vähem punkte kogunud ehk distantsid suhteliselt kiiremini sõitnud kiiruisutaja on võitja.
 
'''Sprindimitmevõistluses''' sprinterid uisutavad sprinterid 500 m ja 1000 m. Kahepäevasel võistlusel uisutatakse mõlemad distantsid kaks korda läbi.
 
[[Olümpiamängud]]el uisutatakse ainult üksikdistantsidel, nii naistel kui ka meestel on viis ala. Naised võistlevad 500, 1000, 1500, 3000 ja 5000 m. Meheddistantsil, mehed 500, 1000, 1500, 5000 ja 1000010 000 m distantsil.
<br>Lisaks senisele viiele distantsile onoli kiiruisutajatel [[2006]]. aasta [[Torino]] [[2006. aasta taliolümpiamängud|olümpiamängudel]] kavas veel kuueski medaliala – võistkonnavõistlus. Kolmeliikmelised võistkonnad selgitavad medaliomanikud nii meeste kui naistekanaiste seas. Uut ala on tänavu MK-sarja etappidel juba katsetatud. Programmi laiendamisest teatas [[27. veebruar]]il [[2004]] [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]].
 
2003. aastast on maailmakarika võistlustel kavas ka 100 m.
 
'''Lühirajauisutamine''' ehk ''short track'' koosneb naistel 500, 1000 ja 1500 m distantsist, ning 3000 m teatesõidust. Mehed võistlevad 500, 1000 ja 1500 m ning 5000 m teatesõidus.
 
== Välislink ==
123 375

muudatust