Kiievi-Vene: erinevus redaktsioonide vahel

*[[879]] kuni surmani 912–912/922 [[Oleg]] (ka Helge, Helgu või Helgi), alates 882 Kiievi-Vene valitseja

*[[912]]/[[922]] kuni surmani 945–945 [[Igor]] (ka Ingvar või Inge)

*[[945]] kuni surmani 972–972 [[Svjatoslav I]], kuni [[962]] valitses tegelikult ta ema [[Olga]] (ka Helga, surnud [[969]])

*[[972]] kuni surmani –[[980]] [[Jaropolk I]] Nurjatu

*[[980]] kuni surmani 1015–1015 [[Vladimir Püha]] (ka Volodimer või Valdemar), võttis [[988]] vastu [[kristlus|ristiusu]]

*[[1015]] kuni 1019 [[Svjatopolk I]] Nurjatu

*1015 ja [[1019]] kuni surmani –[[1054]] [[Jaroslav Tark]] (ka Jarisleif)

[[Svjatoslav I]] surma (972) järel tekkis tema järglaste vahel võimuvõitlus, mille käigus [[Jaropolk I|Jaropolk Svjatoslavitš]], tappis venna Oleg Svjatoslavitši, kuid tapeti ise Vladimir Svjatoslavitši ([[Vladimir Püha]]) poolt. Vladimir PühaSvjatoslavitši surma järel (1015) aga tekkis tema järglaste vahel võimuvõitlus, millesse [[Kiievi sõjakäik (1018)|sekkus]] [[1018]] [[Poola kuningas]] [[Bolesław I Chrobry]]. Pikem rahuaeg kujunes Jaroslav Targa valitsemisajal. [[Vladimir Monomahh]]i (valitses [[1113]]–[[1125|25]]) surma järel algas taas võimuvõitlus Rjurikovitšite dünastiaharude vahel. Sõdisid [[Romanovitšid]] [[Volõõnia vürstiriik|Volõõniast]], [[Olegovitšid]] [[Tšernigiv]]ist ja [[Vsevolodovitšid]] [[Rostovi-Suzdali vürstiriik|Rostovi-Suzdali vürstiriigist]]. [[Mstislav Suur]]e valitsemisaja (1125–1132) lõpuks, kaotas Kiiev oma ühendava võimu. Ajavahemikul 1146–1246 vallutati [[Kiiev]]it võistlevate valitsejate poolt 47 korral ning linna valitsesid 24 valitsejat.

Pikem rahuaeg kujunes Jaroslav Targa valitsemisajal (1019–1054), [[Vladimir Monomahh]]i ([[1113]]–[[1125]]) surma järel algas taas võimuvõitlus Rjurikovitšite dünastiaharude vahel. Sõdisid [[Romanovitšid]] [[Volõõnia vürstiriik|Volõõniast]], [[Olegovitšid]] [[Tšernigiv]]ist ja [[Vsevolodovitšid]] [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Rostovi-Suzdali vürstiriigist]]. Ühise valitsejata riik lagunes algselt 5-ks ja seejärel 13-ks vürstiriigiks. [[Mstislav Suur]]e valitsemisaja (1125–1132) lõpuks, kaotas Kiiev oma ühendava võimu. Ajavahemikul 1146–1246 vallutati [[Kiiev]]it võistlevate valitsejate poolt 47 korral ning linna valitsesid 24 valitsejat. Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkulöömine sellest toimus vahelduva eduga kuni [[12. sajand]]i keskpaigani. Selles osalesid umbes 20 rahvusgruppi ja hõimu. Kiievi-Venemaa lagunemise põhjustasid 12. sajandi keskel suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide vürstide iseseisvumis- ja ainuvalitsemispüüded ning [[Tšingis-khaan13. sajand]]i juhitudesimese kolmandiku [[mongolid|mongoliteKuldhord]]i khaani [[Batu-khaan]]i juhitud vallutused.

Kiievi-Vene suurvürstiriigi lagunemise järel omandasid slaavi vürstiriikide seas suurema mõju Kirde-[[Venemaa]]l [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali]] ja Lõuna-[[Vene]] (tänapäeva [[Ukraina]]) aladel [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik]] ning [[Smolenski vürstiriik|Smolenski]] ja [[Tšernigivi vürstiriik]].