Johannes Käbin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
20. rida:
==Elulugu==
Johannes Käbin sündis 1905. aastal Virumaal Kalvil, hiljem asus Käbini perekond Eestist ümber Venemaale.
[[File: Karl XXII istutatud tamm Vana-Antsa pargis.jpg|thumb|270px|left|Tamme kõrval (aastal 1978) esireas [[Johannes Käbin]] (EKP Keskkomitee 1.sekretär), Elmo Saar (Antsla ST direktor), [[Arnold Rüütel]] (EKP Keskkomitee sekretär).Tagareas alates tammest:Endel Saia (EKP Võru Rajoonikomitee 1.sekretär), Aare Lang (Antsla ST partorg ja õpetaja).]]
[[Gattšina]] ([[Trotsk]]) rajooni Sussanini küla kodulooline märge Johannes Käbini kohta annab teada 17-aastasest kommunistlikust noorest Johannes Käbinist 1922, kes organiseeris 40-liikmelise kommunistlike noorte organisatsiooni ning nende juhina koos Georgi Nellis'eNellise ja Aleksander Tammi'ga asus uut külaelu korraldama. Alustati anti-religioosseteantireligioossete üritustega ja Karl Marxi Kapitali tundmaõppimisega, kohalikus teatris loodi näitering kus asuti lavastama päevakajalisi instseneeringuid. Tema kui taluinimeste poeg oli hooajatööline, enne kui linna parteikooli õppima siirdus. Aastaga (1925-19261925–1926) lõpetas Karl Liebknecht’iLiebknechti nimelise nõukogude- ja parteikooli, mille järel asus tööle Petrogradi kubermangu Gattšina maakonna Sussanini külanõukogu esimehena. Aastast 1931 parteitööl Leningradi oblastis (aparaaditöötaja). Enne 1936. aastat jõudis lõpetada rajooni parteiaktiivi kursused Leningradi oblastis ja marksismi-leninismi kursused Leningradi oblastikomtee juures ja aastatel 1936-19391936–1939 õppis Punase Professuuri Instituudis, mida ei lõpetanud. Aastatel 1939-19411939–1941 oli marksismi-leninismi vanemõpetaja Moskva Gubkini nim Naftainstituudis. Alates 1941. a töötas Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (EKP KK) ajakirjandussektori juhatajana, kureerides kogu eesti ajakirjandust. Aastatel 1942-1943 lühiajaliselt1942–1943 juhtis kursusita lühiajaliselt partei-, komsomoli- ja nõukogude aktiivileaktiivi kursuseid Jaroslavlis, olles ühtlasi Omski oblasti TauuriaTauria partei rajoonikomitee töötaja. Sõja lõpu eel sai temast EKP KK propaganda osakonna juhataja esimene asetäitja.
 
Johannes Käbin astus NSV Liidus komsomoli [[1923]]. komsomoli,ja ÜK(b)P liikmeks 1927. aastal ning tegutses seejärel peamiselt parteilistel ametikohtadel. Astus 1936 Moskvas Punase Professuuri Instituuti, mida ei lõpetanud.
 
1941. aastal suunati J. Käbin tööle [[Eesti NSV|Eesti NSV-]]sse ja hakkas töötama [[EKP KK]] aparaadis.
 
1941. aasta sügisel pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] Saksamaa – Nõukogude Liidu sõja algul evakueerus ta Eesti NSVstNSV-st NSV Liidu tagalasse.
 
Pärast Eestisse tagasipöördumist 1944. aastal töötas uuesti EKP KK aparaadis ja oli 1947–1948 [[Partei Ajaloo Instituut|Partei Ajaloo Instituudi]] direktor, 1948. aastal valiti ta EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal.
 
Aastal [[1950]] otsustati [[Moskva]]s [[ÜK(b)P KK]], et Käbin peab läbi viima [[1950. aasta märtsipleenum|märtsipleenum]]i, millega [[Nikolai Karotamm]] ja [[juunikommunistid]] oma kohad kaotasid. Tol hetkelajal tundus Käbin olevat jäik poliitik, kuid järgnevateljärgnenud aastatel ilmutas ta üpris suurt paindlikkust ning oskas NSVL-i muutuvate poliitiliste oludega kuni [[Leonid Brežnev|Brežnev]]i ajani alati kohaneda.
 
Käbinit peetakse tavaliselt suhteliselt mõõdukaks poliitikuks, kes ei sundinud väga peale Moskva-poolseid suuniseid ning ajas kogu oma valitsemisaja jooksul mõõdukat laveerimispoliitikat<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kabin-hoidis-ara-kgb-veresauna.d?id=11242136 Käbin hoidis ära KGB veresauna], delfi.ee, 22. september 2005</ref>. Ta kasutas kõnekeelena enamasti [[eesti keel]]t.
 
[[1960. aastad|1960. aastatel]] käis Eesti NSV-s võimuvõitlus Käbini ja [[Artur Vader]]i vahel, mille esimene võitis, sundides Vaderit vastu võtma Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ametikohta, millega ei kaasnenud nimetamisväärset võimu. [[1970. aastad|1970. aastatel]] aga läks Käbin vastuollu [[stagnatsiooniaeg]]se venestuspoliitikaga ning ta vahetati Moskva-meelsema [[Karl Vaino]] vastu välja. Käbin paigutati nüüd omakorda Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohale. Pärast tema pensionileminekut nimetati samale kohale Käbini soosik<ref>[[Tõnis Erilaid]], [http://www.ohtuleht.ee/85110 Suri Johannes Käbin ], Õhtuleht, 27. oktoober 1999</ref> [[Arnold Rüütel]].
 
Johannes Käbin suri [[27. oktoober| 27. oktoobril]] 1999. aastal 94-aastasena. ningTa maetion maetud Tallinna [[Metsakalmistu]]le Tallinnas.
 
==Isiklikku==
46. rida:
 
==Autasud==
Johannes Käbin oli [[Sotsialistliku töö kangelane]] (medal "Sirp ja Vasar", 1975), kuue [[Lenini orden]]i (1950, 1955, 1958, 1965, 1971, 1975) ning ühe [[Oktoobrirevolutsiooni orden]]i (1973) ja [[Tööpunalipu orden]]i (1980) kavaler.
 
==Teosed==
60. rida:
*Rando Soome, [http://www.neljas.ee/est/?news=957711&category=2 Parteijuht Johannes Käbin: lasen Vanja lahti, kui Raig veel küünlastiilis servib], 17.09.2008
*Toomas Sildam, [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/10/27/uudised.shtm Käbin oskas laveerida ja resoluutne olla], Postimees, 27. oktoober 1999
*[http://www.rios.ee/article/?type=press&lang=1&id=21 Johannes Käbini kunstikogu on enampakkumisel], Õhtuleht, 30. november 1999
*Filmiarhiivi infosüsteem, [http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&a_id=6252&isik=&autor=&esitaja=&string=&pealk=&mark=rakvere&mod=3&lang=en&nocache=1308708287 Nõukogude Eesti nr.8, Läti NSV ja Eesti NSV delegatsioonid asetavad lilli Lenini ausambale Tallinnas. Sotsialistliku võistluse lepingu allakirjutamine EKP Keskkomitees. Karl Vaino ja August Vossi sõnavõtud]