Redaktsioon: 18. märts 2013, kell 05:01 redigeeri Fry1989 (arutelu \| kaastöö) 318 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. märts 2015, kell 00:01 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
4. rida: '''Sonja Henie''' ([[8. aprill]] [[1912]] [[Oslo]] – [[12. oktoober]] [[1969]]) oli [[Norra]] [[iluuisutamine\|iluuisutaja]] ja filminäitleja. Sonja Henie tuli kolmekordseks [[olümpiavõitja]]ks: ([[1928. aasta taliolümpiamängud\|1928.]], [[1932. aasta taliolümpiamängud\|1932.]] ja [[1936. aasta taliolümpiamängud]]el. Sonja on tuli 10 korda maailmameistriks ja 5 korda Euroopa meistriks aastatel [[1927]]–[[1936]]. Ta esines ka [[jäärevüü]]des. Aastal 1936 siirdus ta [[USA]]-sse ja hakkas [[filminäitleja]]ks. Sonja esimene täispikk film oli ''[[Üks miljonist]]'', mis esilinastus [[1937]]. aastal. Suuremat tähelepanu tema paljudest filmidest pälvisid aga ''[[Jääkuninganna]]'' ja ''[[Päikesepaistelise oru serenaad]]''. Ameerikas ei leppinud ta vaid filmidega, mida kogunes lõpuks ligi 20, vaid asutas jäärevüütrupi, mille peaesineja ja täht oli ta ise. Ta ehitas koos laevaehitajast mehe [[Niels Ondstad]]iga [[Oslo]]sse [[1968]]. aastal [[Henie-Onstadi Kunstikeskus]]e. ==Elulugu== Ta sündis [[1912]]. aastal erakordse lumetormi ajal. Enne, kui ta 1969 suri [[leukeemia]] tagajärjel [[Punane Rist\|Punase Risti]] [[lennuk]]is teel [[Pariis]]ist Oslosse, oli ta kardinaalselt muutnud inimeste suhtumist iluuisutamisse. Sonja Henie on rohkem kui keegi teine kaasa aidanud iluuisutamisspordi populariseerimisele. Pärast ~~sportlasekarjääri~~sportlaskarjääri lõppu oli ta kino üks peamine tõmbenumber, keda edestasid vaid [[Shirley Temple]] ja [[Clark Gable]]. Heniede kodu asus Oslos Frogneri staadioni lähedal. Peres oli keegi, kes tahtis Sonjalt midagi rohkemat, kui see, et tüdruk viidab meeldivalt aega uisutamisega. See oli energiline pereisa [[Wilhelm Henie]], jalgrattasõidu maailmameister aastast [[1894]]. Wilhelm uskus oma silmi ja tütre annet. Õnneks oli ta ka varakas mees -– karusnahakaubandus läks hästi. Veel enne, kui Sonjast iluuisutaja sai, oli ta tegelenud suusatamisega. Vanemad viisid teda koos vend Leifiga sageli perekonnavillasse Norra mägikülas Geilos. Sonja hakkas suusatama nelja-aastaselt niipea, kui esimene lumi maha sadas. Geilos ei kõndinud keegi, kõik olid suuskadel. "Varajasest suusatamisest tulenevalt," ütles Sonja, "omandasin suurepärase tasakaalutunde ja liikumisrütmi. See andis mulle hea aluse hilisemaks, kui alustasin uisutamisega." 17. rida: Tema iluuisutamiskarjäärile aitas kaasa ka tütarlapse varajane huvi balleti vastu. "Ballett oli minu esimene armastus, uisutamine teine, kui kõnelda kronoloogiliselt... Tahtsin tantsu tuua uisutamisse, balleti jääle." Sonja sai oma esimese uisupaari kuueaastaselt pärast pikki tingimisi vanematega, kes pidasid teda liiga nooreks. Nad pakkusid talle tõukekelku. Sonja aga eelistas uiske -– ja sai oma tahtmise. Ta õppis uisutama venda jälgides. Enne kui tüdruk sai seitse täis, avaldas ta juba muljet ühele eraklubi liikmele, kes andis Sonjale ka esimest erialast õpetust. Seitsmeaastaselt osales ta oma esimesel võistlusel ja võitis. Auhinnaks sai tüdruk hõbedase pärlmutterpeaga paberinoa. [[Bergen]]i linna lähedal Finsees asus raudtee ääres vana kaarhall, mille Wilhelm Henie muutis treeningusaaliks, kus sai uisutamisega alustada juba varasügisel. Sonja treenis tagant sundimata rõõmuga hommikust õhtuni. Kust ta seda rõõmu leidis, ei teadnud keegi. Innukalt harjutas tüdrukutirts kohustuslikke figuure. Need oli vaja omandada täielikult, kas või une pealt, et võistlustel saaks keskenduda keha ja hingega vabakavale. Aja jooksul muutus tütarlapse keha naiselikuks, kuid tema lapselik naeratus ei kadunud. Kooliskäimine jäi tagaplaanile, kuid mis sellest -– Sonja vallutas maailma uiskude, mitte sulepeaga -– seda teadis isa Wilhelm hästi. Kaheksa-aastaselt võitis Sonja Norra meistritiitli juunioride klassis ja järgmisel aastal sai temast Norra iluuisutamise tšempion täiskasvanute seas. Ta siirdus Londonisse, kus asus õppima balletti kuulsa vene baleriini Anna Pavlova juhendamisel. Kui Sonja sai kümneseks, viis isa ta [[Sankt Moritz]]isse ja Chamonix'sse, kust täiendati iluuisutamiskunsti. Seal kohtus Henie ka [[Rootsi]] kuulsa tšempioni [[Gillis Grafström]]iga, kellest sai tütarlapse treener. Ta polnud veel 12-aastanegi, kui läks [[1924]]. aastal [[Chamonix]]'sse olümpiamänge "proovima". "See oli just see, mida tahtsin. Mitte au pärast, vaid et saada eluline kujutlus maailma uisutähtede särast ja olla valmis omandama vajalikku tulevikuks," ütles Sonja hiljem. Norra päevalehtede toimetajad olid sügavalt nördinud -– meeletus, arutu, vastutustundetu -–, kui Henie valiti 11-aastaselt rahvuskoondisse kaitsma Norra spordiau. Olümpiamängud pole laste jaoks, vaid täismeestele, sellistele vägilastele nagu [[Thorleif Haug]], [[Johan Grøttumsbråten]] või [[Narve Bonna]]. Suupruukijatel oli õigus, sest Sonja jäi naiste üksiksõidus kaheksa osavõtja seas viimaseks. Kuid üks seitsmest kohtunikust andis talle kõrgeima hinde vabaharjutuse eest. "Mulle ei meeldi mõelda, mis oleks võinud juhtuda, kui oleksin selles eas saanud olümpiavõitjaks," ütles Sonja Henie. "See oleks võinud mulle pähe lüüa ja röövinud mult sihilejõudmisel mitmeks aastaks lõbu ning treenimistahte." 40. rida: Kohe pärast Sankt Moritzit võitis Sonja [[London]]is oma teise MM-tiitli ja printsessid Elizabeth ning Margaret käisid üle poordi temalt nõu küsimas, millised uisud nad peaksid endale ostma. Kutseid sadas igalt poolt. Kopenhaagenis tungles järvejääl Sonja esinemist jälgides 30 000 inimest, nii et jää ei pidanud lõpuks enam vastu ja pragudest tungis areenile vesi. [[1930]]. aasta Ameerika-turnee oli kui muinasjutt. [[Madison Square Garden]]is imetlesid 17 000 newyorklast ~~prozektorivalguses~~prožektorivalguses lendavat haldjat. [[Chicago]] suures hallis olid esinenud nii tuntud lauljad kui ka tantsijad, kuid nad polnud kohale meelitanud 20 000 pealtvaatajat, nagu 18-aastane norralanna. Sonja sai hulgaliselt kingitusi ja armastuskirju. Miljonärid pakkusid autosid, kleite, sõrmuseid, papagoisid, mida kõike. Autogrammisoove sadas tuhandeid. Isa Wilhelm, tahtmata tütart asjatult segada, maalis fotodele Sonja allkirju ja pühkis higi. Ta sädeles rõõmust, tõrjudes kümneid ettepanekuid, mis oleksid ta tütrele tähendanud amatöörspordiga hüvastijätmist, ja tema kunst oleks muutunud miljoniteks dollariteks. Aeg ei olnud selleks veel küps. 50. rida: Ees olid [[Garmisch-Partenkirchen]]i talimängud. Kõmu erakordsest professionaalsest karjäärist ümbritses teda, kui norralanna jõudis Saksamaale. Neljandate talimängude sangarid olid Sonja Henie ja [[Adolf Hitler]], kes tihti esinesid ka tähelepanuäratavalt koos. Ei taibanud neiu tookord natsismis peituvat ohtu. Avamisel lehvitas Sonja Hitlerile, sõbrustas eriliselt sakslastest paarissõidu võitjate [[Maxi Herber]]i ja [[Ernst Baier]]iga ning elas hotellis Alpenhof, kus füürer, Goebbels ja Göring. Sonja lubas endale teatud staaritsemistki. 11 000 pealtvaatajat Hitleriga eesotsas istusid naiste üksiksõidu ootel tribüünidel. Osavõtjate tutvustamiselt norralanna aga puudus, puhates rahulikult hotellitoas, ja jõudis jäästaadionile alles oma etteaste ajaks. Taas oli tema esinemine laitmatu. Sonja Henie sai kuldmedali sama ülivõimsalt kui eelmistelgi kordadel. Der ~~Führer'gi~~Führergi oli neiust sedavõrd sisse võetud, et kinkis talle enda tohutu suure portree koos autogrammiga. Kohe pärast olümpiat võitis Henie ka oma kümnenda maailmameistritiitli -– 23-aastaselt. Kõik unistused olid täitunud. Amatöörina polnud enam midagi saavutada. Oli tulnud aeg tegeleda millegi muuga. Ta rändas USA-sse, kus sõlmis [[Century Fox]]'<nowiki/>iga oma esimese filmilepingu. Pärast 1936. aasta Garmisch-Partenkircheni olümpiamänge jättis Henie amatöörsportlase karjääri ja alustas elukutselise sportlasena esinemist. Ta osales 15 filmis, millest kuulsaim oli 1941. aastal valminud film Swingi tähtedest (''Sun Valley Serenade''). Ta võttis osa ka mitmest show'st nii USA-s, kui ka Norras. Sel ajal, kui Hitler anastas tema kodumaa, sooritas Sonja ringreisi mööda USA linnu, hullutas inimesi virtuoosse esinemisega ja jõi teed president Franklin Roosevelti seltsis. Oma filmide ja arvukate jääshõudega äratas ta Ameerikas määratut huvi spordialal, mis seni polnud seal kuigi populaarne. Uisuväljakuid hakati rajama kogu riigis. Väikesed ameerika tüdrukud, kes polnud varem üldse spordist huvitatud, asusid uiskudele. Nad tahtsid olla nagu Sonja Henie. 60. rida: Sonja Henie sai [[USA]] kodakondsuse [[1941]]. aastal. Juba enne seda oli temast saanud maailma rikkamaid naisi (elu lõpuks oli ta kogunud 47 miljonit dollarit). Isiklikus elus ei läinud kõik kaugeltki nii, nagu ta oleks soovinud. Esimesed kaks abielu lõppesid lahutusega. Enne kolmandat abielu [[1956]]. aastal oma lapsepõlvekallima, 44-aastase laevaomaniku Niels Onstadiga, lausus Sonja: "Vaid surm võib meid lahutada." Surm neid ka lahutas. Sonja elu katkes 1969. aastal. Temast jäi järele suur sportlasekuulsus ja koos Onstadiga rajatud kunstikeskus Høvikkoddenis Oslo lähedal. Selle kunstimuuseumi, mille ehteiks olid [[Henri Matisse]]'i, [[Paul Klee]], [[Edvard Munch]]'i, [[Juan Grisi]], [[Pablo Picasso]] ja teiste kuulsuste tööd, kinkis abielupaar 1968. aastal Norra rahvale. == Saavutused == 78. rida: * [[1929. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused\|1929]] {{Riigi ikoon\|Ungari}} [[Budapest]]is ** {{Kuld}} '''maailmameister''' * [[1930. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused\|1930]] {{Riigi ikoon\|USA}} [[New York\|New Yorgis]]is ** {{Kuld}} '''maailmameister''' * [[1931. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused\|1931]] {{Riigi ikoon\|Saksamaa}} [[Berliin]]is

Sonja Henie: erinevus redaktsioonide vahel