Redaktsioon: 25. november 2012, kell 14:33 redigeeri Mona (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 62 382 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. märts 2015, kell 02:34 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 681 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: 1951 lõpetas ta [[Tartu 1. Keskkool]]i ja 1956 ''cum laude'' [[Eesti Põllumajandusülikool]]i agronoomia teaduskonna. Seejärel töötas ta kuni 1958. aastani kolhoosiagronoomina Elva lähistel Erumäel. 1958. aastal kutsuti Hans Küüts Jõgeva Sordiaretusjaama ~~nooremteaduriks~~odraaretuse ~~odraaretuses~~nooremteaduriks. 1964 sai temast aretusosakonna juhataja ja 1973 Sordiaretusjaama direktor (alates 1992 [[Jõgeva Sordiaretuse Instituut]]), kellena töötas kuni 1998. aastani. 1968. aastal kaitses Hans Küüts põllumajanduskandidaadi väitekirja teemal "Parimatest Eesti odrasortidest ja lämmastikväetiste mõjust nende saagikusele ning kvaliteedile". 1968–1970 stažeeris ta Rootsis Svalöfi Sordiaretuse Instituudis, kust sai odra sordiaretuse alal tõsise teoreetilise ja praktilise väljaõppe ja palju väärtuslikke kontakte. Hans Küütsi tööks on olnud [[oder\|odra]] [[sordiaretus]] ja algseemne kasvatamine ning sordiagrotehnika arendamine. Ta on seitsme odrasordi peamine autor janing viie kaera- ~~ning~~ja kahe nisusordi kaasautor. 1987. aastal ~~omistati~~sai ~~talle~~ta ~~riiklik~~riikliku preemia sordiaretuse alal. Aastatel 1992–1995 oli Hans Küüts Eesti Põllumajandusülikoolis sordiaretuse õppetooli juhataja, seejärel samas emeriitprofessor. Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks põllumajanduse alal valiti ta 1994. aastal ning 1997 autasustati teda [[Riigivapi V klassi teenetemärk\|Riigivapi V klassi teenetemärgiga]]. Aastal 2006 tunnustati teda [[Jõgevamaa Vapimärk\|Jõgevamaa vapimärgiga]].

Hans Küüts: erinevus redaktsioonide vahel