|
==Elukäik ja karjäär==
Solomon Asch oli juudi perekonnast. Ta immigreerus Ameerika Ühendriikidesse 1920. aastal. Solomon Asch sai bakalaureuse kraadibakalaureusekraadi (1928) College of the City of New Yorki nimelisest kolledžist ning magistrikraadi (1930) ja doktorikraadi (1932) Kolumbia Ülikoolist. Lehekülje tekst.<ref name="test">Singer, D., & Seldin, R. R. (1997). American Jewish Year Book 1997. New York, NY: American Jewish Committee</ref>
Asch oli 19 aastat psühholoogia professorpsühholoogiaprofessor [[Swarthmore College]]' i nimelises kõrgkoolisis ning ta töötas mõnda aega koos [[Wolfgang Köhler]]iga. Aschi töö inspireeris [[Stanley Milgram]]i, kelle doktoritööd ta ka [[Harvardi Ülikool]]is juhendas.<ref name="test" />
1950ndatel1950. aastatel sai Asch kuulsaks konformsuse katsetega. Konformsus tähendab inimese kalduvust alluda grupi survele ja loobuda oma tõekspidamistest. Katsed näitasid, et sotsiaalse surve mõjul võib panna inimese ütlema midagi, mis on ilmselgelt vale.
==Konformsuse eksperiment==
Eksperiment viidi läbi 123 meesoostmeessoost katseisikuga. Iga osaleja pandi ühte gruppi 5-75–7 "teesklejaga", kes katse tegelikke eesmärke teadsid, kuid keda tõelisele katseisikule tutvustati kui teisi samasuguseid katseisikuid. Katseisikutele näidati kaarti, mille peal oli üks sirge. Seejärel näidati neile teist kaarti, mille peal oli kolm sirget märgistusega a, b ja c. Katseisikud pidid ütlema, milline neist kolmest on sama pikk kui sirge esimesel kaardil. Tõeline katseisik vastas küsimustele alati viimase või eelviimasena. Esimese katse ajal andsid kõik katseisikud (nii tõelised kui ka "teesklejad") õigeid vastuseid. Kolmanda katse ajal andsid kõik "teesklejad" vale vastuse. Kokku viidi läbi 18 katset, millest 12-l andsid "teesklejad" vale vastuse. Katsete eesmärgiks oli teada saada, kas "teesklejad" mõjutavad katseisikute vastuseid.<ref name="testi">Asch, S. E. (1951). Effects of group pressure upon the modification and distortion of judgment. In H. Guetzkow (ed.) Groups, leadership and men. Pittsburgh, PA: Carnegie Press.</ref>
Asch arvas, et katseisikud ei võta omaks vastusteid, mis on ilmselgelt valed. Tulemused aga näitasid vastupidist. Kui "teesklejad" vastasid valesti, siis 37%-l katsetest vastasid valesti ka katseisikud. 75% katseisikutest allusid grupi survele vähemalt ühel korral ja 5% igal korral. 25% katseisikutest jäid aga iseendale kindlaks kõikidel katsetel.<ref name="testi" />
Aschi katseid on kritiseeritud, kuna arvatakse, et tema tulemusi ei saa laiendada päris elu situatsioonidele.<ref name="testq">[Hock, Roger R. Forty Studies That Changed Psychology. Upper Sadle River, New Jersey: Pearson Prentice Hall, 2006. 295-300.</ref> Samuti on tekitanud küsimusi see, kas katseisikud alluvad grupile või mõjutavad nende vastuseid hoopis eksperimentaatori oletatavad ootused.<ref name="testw">Lanlancette, Marie-France; Standing, Lionel G. (1990). “Asch Fails Again.” Social Behavior and Personality: An International Journal, 18(1), 7-12.</ref> Perrin&Spencer viisid läbi Aschi eksperimentideleeksperimentidega sarnased katsed ning leidsid, et katseisikud võtavad valed vastused omaks ainult juhul, kui õigesti vastates oleks nende isiklik kahju suur.<ref name="teste">Perrin, Stephen; Spencer, Christopher P. (1981). “Independence or Conformity in the Asch Experiment as a Reflection of Cultural and Situational Factors.” British Journal of Social Psychology, 20(3), 205-209.</ref> Standing&Lalancette viisid läbi Aschi eksperimentideleeksperimentidega sarnased katseid ning jõudsid järeldusele, et grupi survele allumine ei ole inimeste käitumise süsteemne omapära ja Aschi eksperimentide tulemused olid pigem eriline fenomen.<ref name="testr">Schulman, Gary I. (1967). “Asch Conformity Studies: Conformity to the Experimenter and/or to the Group?” Sociometry, 30(1), 26-40.</ref>
==Vaata ka==
|
