Stereotüüp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
PResümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib stereotüübist [[sotsioloogia]] mõistes; psühhiaatria mõiste kohta vaata artiklit [[Stereotüüp (psühhiaatria)]]; monoliitse trükivormi kohta vaata artiklit [[Stereotüüp (trükitööstus)]].}}
'''Stereotüüp''' ([[kreeka keel]]es στερεός, ''stereós'' tähendab kõva, vastupidav, ruumi- ja τύπος, ''týpos'' – jäljend, jälg) on [[psühholoogia]] mõistes kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku [[hoiak]]utes, harjumustes ja [[käitumine|käitumises]].
 
Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus. Stereotüüp on hindava iseloomuga, hoiakuline, intensiivne üldistus mingi grupi omaduste, käitumiste kohta. Tavaliselt aitavad stereotüübid toime tulla – sobivat käitumist valida, kui mingi nähtuse kohta on vähe infot. Sellest tingituna kehtib ka vastupidine: mida vähem on mingi grupi või olukorra kohta infot, seda rohkem on nende kohta tundeid ja arvamusi, seda tõenäolisemalt hinnatakse grupi liikmeid sterotüübist lähtuvalt. Stereotüübid toetavad põhiliselt negatiivset suhtumist. Stereotüüp on vahest väljamõeldud omadustega, lihtsustatud ja ka moonutatud. Stereotüüp moodustatakse suvaliste tunnuste põhjal, mis tegelikkuses ei kehti kindlasti kõikide antud grupi liikmete kohta. Stereotüüpidega manipuleerimine võimaldab mõjutada inimeste hoiakuid mingite gruppide suhtes. Näiteks on pärast [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakuid]] Ameerikas islamiusulise stereotüübile lisandunud seisukoht, et tegemist on terroristidega. Selle stereotüübi levitamine aitab kujundada suhtumist [[moslemid|moslemitesse]].
18. rida:
[[Candace West]] ja [[Don H. Zimmerman]] märgivad, et sugu on ühiskonnas saavutatud [[Sotsiaalne staatus|staatus]], ehk see, mis on konstrueeritud läbi psühholoogiliste, kultuuriliste ja sotsiaalsete vahendite.
 
Ka [[Judith Lorber]]i ja [[Susan A. Farrell]]i järgi on sugu nii meessoo kui ka naissoo puhul sotsiaalselt konstrueeritud, loodud suhtumisega mingi kindla sotsiaalse ja ajaloolise asukoha raames, mis samas piirab, kuid sealjuures paradoksaalselt sisaldab potentsiaali radikaalseteks muutusteks. [[Toril Moi]] järgi tähistatakse sõnadega "naissoost" ja "meesoostmeessoost" sooerinevuse puhtbioloogilisi külgi. Teiste seas tagavad normeeritud sotsiaalsed vajadused "oluliste naise ja mehe olemuste" staadiumide esilekutsumise.
 
Soostereotüübid saavad alguse juba imikueast. Kuigi imikud ei erinenud üksteisest oma pikkuse või kaalu järgi, kirjeldavad vanemad imikuid nende soost lähtuvalt. Beebitüdrukut peeti pehmemaks, väiksemaks, häbelikumaks, tähelepanematumaks, nõrgemaks ja õrnemaks, samas kui beebipoissi nähakse kindlamana, suuremana, koordineeritumana, erksamana ja tugevamana.