Knut Hamsun: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
PResümee puudub
10. rida:
Aastal [[1917]] ilmus kirjaniku kuulsaim teos "Maa õnnistus", mille eest Hamsun pälvis [[1920]]. aastal [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli auhinna]].
 
Kahe maailmasõja vahel elas Hamsun kurdiks jäänuna eraklikku elu. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] toetas Hamsun [[Saksamaa]]d ja [[Vidkun Quisling]]i valitsust. Põhjuse selleks leidis ta pärast Esimest maailmasõda Norras valitsenud liigses [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]] soosimises ja ta oli ka kursis [[NSV Liit|NSV Liidu]] kuritegudega. Ta oli pettunud Norra valitsuses, kes ei teinud midagi riigi erapooletust rikkuvate inglaste vastu, vaid saatis norralased surema inglaste eest Saksamaa vastu ja seejärel Inglismaale põgenes<ref>Hannes Walter. Sõdadest lähemal ja kaugemal. Tallinn 2012. Lk. 214–215</ref>. Aastal [[1943]] kohtus Hamsun [[Adolf Hitler]]i (nõudes riigikomissar [[Josef Terboven]]i tagandamist<ref>Hannes Walter. Sõdadest lähemal ja kaugemal. Tallinn 2012. Lk. 216</ref>) ja [[Joseph Goebbels]]iga. Pärast seda saatis ta viimasele oma Nobeli auhinna medali. Adolf Hitleri surma puhul avaldas ta ajalehes "[[Aftenposten]]" artikli, kus oli muuhulgas öeldud: "Ta oli sõjamees, inimkonna eestvõitleja ja kõikide rahvaste õiguste evangeeliumi kuulutaja. Ta oli üks suurimaid reformaatoreid, ja tema ajalooliseks saatuseks kujunes tegutseda kõige ennekuulmatuma julmuse ajastul, julmuse, mis ta viimaks hukutas. Sellisena peaks lihtne lääneeurooplane nägema Adolf Hitlerit, ja meie, tema lähedased poolehoidjad, langetame nüüd pea tema surma puhul."
 
Pärast sõda oli Hamsun mõne kuu vangis. Temalt mõisteti välja 325 000 krooni [[Nasjonal Samling]]isse kuulumise eest, kuid vabastati muudest süüdistustest, sest valitsuse korraldusel [[diagnoos]]isid psühhiaatrid tal vaimsete võimete püsiva kahjustuse. Aastal [[1945]] viidi ta Oslo psühhiaatriakliinikusse ningja sealt Landviki vanadekodusse. Nii tema kuulumises Nasjonal Samlingisse kui ka vaimsete võimete languses on pärastpoolehiljem kaheldud.
 
== Teosed ==
29. rida:
*"Viimane peatükk" (1923; ''Siste Kapitet'')
*"Hulkurid" (1927; ''Landstrykere'')
*"August" (1930)
*"Aga elu kestab edasi" (1933); " Men livet lever "
*" Ring sulgub" (1935); "Ringen sluttet"
*"Rohtunud radadel" (mälestusteraamat, 1952); "Paa gjengrodde Stier"