Knut Hamsun: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
PResümee puudub |
||
10. rida:
Aastal [[1917]] ilmus kirjaniku kuulsaim teos "Maa õnnistus", mille eest Hamsun pälvis [[1920]]. aastal [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli auhinna]].
Kahe maailmasõja vahel elas Hamsun kurdiks jäänuna eraklikku elu. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] toetas Hamsun [[Saksamaa]]d ja [[Vidkun Quisling]]i valitsust. Põhjuse selleks leidis ta pärast Esimest maailmasõda Norras valitsenud liigses [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]] soosimises ja ta oli ka kursis [[NSV Liit|NSV Liidu]] kuritegudega. Ta oli pettunud Norra valitsuses, kes ei teinud midagi riigi erapooletust rikkuvate inglaste vastu, vaid saatis norralased surema inglaste eest Saksamaa vastu ja seejärel Inglismaale põgenes<ref>Hannes Walter. Sõdadest lähemal ja kaugemal. Tallinn 2012. Lk. 214–215</ref>. Aastal [[1943]] kohtus Hamsun [[Adolf Hitler]]i (nõudes riigikomissar [[Josef Terboven]]i tagandamist<ref>Hannes Walter. Sõdadest lähemal ja kaugemal. Tallinn 2012. Lk. 216</ref>) ja [[Joseph Goebbels]]iga. Pärast seda saatis ta viimasele oma Nobeli auhinna medali. Adolf Hitleri surma puhul avaldas ta ajalehes
Pärast sõda oli Hamsun mõne kuu vangis. Temalt mõisteti välja 325 000 krooni [[Nasjonal Samling]]isse kuulumise eest, kuid vabastati muudest süüdistustest, sest valitsuse korraldusel [[diagnoos]]isid psühhiaatrid tal vaimsete võimete püsiva kahjustuse. Aastal [[1945]] viidi ta Oslo psühhiaatriakliinikusse
== Teosed ==
29. rida:
*"Viimane peatükk" (1923; ''Siste Kapitet'')
*"Hulkurid" (1927; ''Landstrykere'')
*"August"
*"Aga elu kestab edasi" (1933); " Men livet lever "
*"
*"Rohtunud radadel" (mälestusteraamat, 1952); "Paa gjengrodde Stier"
|