Punk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
{{toimeta}}
 
'''Punk''' on individualistliku [[anarhism]]i alaliik, [[subkultuur]], mis väljendub [[muusika]], [[filmikunst]]i, [[kirjandus]]e ja [[kujutav kunst|kujutava kunsti]] kaudu. Muusikas on ta tihedalt seotud [[punk-rock]]iga. Punki kui subkultuuri juured on avangardkunsti püüdes maailma šokeerida. Mõistest "[[punk rock]]" tarvitati esimest korda [[1960. aastad|1960. aastate]] keskpaigas [[USA|USA-]]s, tähistamaks briti rocki invasiooni tulemusel ja tuules tekkinud bände, milliseid tekkis suuremates keskustes nagu seeni pärast vihma. Tihtipeale olid just need bändid oma rohmakavõitu pillikäsitlusega suunanäitajad uutele radadele, nagu psühhedeelne rock. Üleriigilist kommertsedu nad ei saavutanud, kuid seda enam jäädvustasid nad end kohaliku muusikaelu annaalidesse.
 
Päris punkliikumise alguseks võib pidada aastat [[1974]], kui New Yorgi klubis [[CBGB]] hakkasid korrapäraselt esinema "[[Ramones]]", "[[Television]]", "[[Blondie]]" ja teised bändid, kelle musitseerimisoskus oli reeglina vilets; põhirõhk oli pandud laulusõnadele.
 
Mõiste "punk" kinnistasid ajakirjanik Legs McNiel ja kunstnik John Holmstrom oma [[Do it yourself|DIY]]-ajakirjaga "Punk Magazine". Värske meediaväljaande reklaamimiseks kleepisid nad New Yorgi tänavanurkadele flaiereid kirjaga "Vaata ette, punk on tulekul!". Umbes samal ajal hakkasid trenditeadlikumad väikeplaadifirmad CBGB bände ja artiste "üles korjama". [[Patti Smith]] oli esimene, järgmine oli "The Ramones".
 
Pungi eetiline tuum oli [[Mark Sinker]]i sõnul järgmine: “soov šokeerida kasvas välja hoopis utoopilisest püüdlusest, soovist, et need žestid ei tohiks šokeerida, et selle asemel nad ühtäkki lihtsalt on kohased. Et nad toimivad moraalse katalüsaatorina – või siis viitena aegadele, mil ärritumine reserveeritakse päris vägivallale, tõelisele obstsöönsusele, millele iganes meie pilk peatuma jääb (viletsus, [[sõda]], ebaõiglus, kõik ülejäänu); aga mitte [[soeng]]utele, ropendamisele, valjule muusikale või inetutele piltidele sobimatus paigutuses. /---/ Ja kui sa seda ei mõista, siis oled sa ära teeninud solvamise.“
 
[[4. jaanuar]]il [[1977]] ilmus kommunistide [[ajaleht|ajalehes]] [[Morning Star]] [[Gene Chandler]]i usutlus “Pungi [[protest]]”, kus "Sex Pistolsi" liikmed kinnitasid: “Rock on samasugune reageering arenenud [[kapitalism]]ile, nagu [[bluus]] oli [[orjus]]ele ja ekspluateerimisele,” kui neid paluti õigustada bändi ilmselt ründavat palet ja lavapoosi. Ja et muu hulgas väljendavad nad pettumus- ja solvumistunnet suureneva viletsuse ja reaktsiooniliste hoiakute tingimustes nende Lääne [[tsivilisatsioon]]i tahkude vastu. Pungile on iseloomulik protest [[isikukultus]]e, [[võõrandumine|võõrandumise]], jäljendamise, paigaltammumise ja [[kodanlus|kodanlik]]u mõttelaadi vastu, püüd suhelda noortega (vanemaid välistamata) viisil, mis arvestab tegelikku elu haiges kapitalistlikus [[riik|riigis]]. “Selle [[žanr]]i kurb, vastuvõetamatu külg on see, et ta ei suuda pakkuda muud [[alternatiiv]]i kui [[anarhia]]t,” kirjutas Chandler kommunistide ajalehes “MorningMorning Star”Star.
 
== Vaata ka ==