Olga Lauristin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P Deduplitseerisin viite
9. rida:
Aastatel 1941–1944 töötas ta [[Moskva raadio|Üleliidulises Raadios]] ja Võõrkeelse Kirjanduse Kirjastuses eesti toimetuse juhatajana. [[1944]]–1947 oli ta Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister ja [[1947]]–[[1951]] Eesti NSV kinematograafia minister.
 
Küüditatute Valve Kivi, Elvi Sukku ja Ella Gitali ütluste kohaselt osales ta [[märtsiküüditamine|märtsiküüditamise]] läbiviimises [[Hiiumaa]]l.<ref>[http://www.postimees.ee/101003/esileht/siseuudised/114537.php "Siberis käinud hiidlane annaks Merile vabaduse", 10. oktoober 2003]</ref><ref name="sukku2003">[http://www.postimees.ee/1379395/hiiumaa-naine-maletab-kuuditajate-seas-olga-lauristini "Hiiumaa naine mäletab küüditajate seas Olga Lauristini", Postimees, 21. oktoober 2003]</ref><ref>[http://www.postimees.ee/080907/esileht/siseuudised/281768_2.php "Arnold Meri küüditas Hiiumaalt enamasti lapsi, naisi ja raukasid", Postimees, 8. september 2007]</ref>. Olga Lauristini tütar [[Marju Lauristin]] on enda sõnul pöördunud [[Kaitsepolitsei]] poole palvega uurida tema ema võimalikku osalust küüditamises ning "sai eitava vastuse".<ref>[http://www.postimees.ee/1379395/hiiumaa-naine-maletab-kuuditajate-seas-olga-lauristini name="Hiiumaa naine mäletab küüditajate seas Olga Lauristinisukku2003", Postimees, 21. oktoober 2003]</ref> Olga Lauristini tegevust märtsiküüditamise ajal tema elu jooksul kriminaalkorras ei uuritud.{{lisa viide}}
 
Seoses abikaasa [[Hendrik Allik]]u arreteerimisega heideti [[1952]] [[NLKP]]-st välja; [[1953]]. aastal liikmelisus taastati.