Calenbergi vürstkond: erinevus redaktsioonide vahel

'''Calenbergi vürstkond''' oli [[Welfid]]e [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna]] dünastiline jaotus [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]] aastatel 1494 kuni 17051494–1705, kui kuurvürst [[George I|Georg I Ludwig]], Calenbergi vürst, päris [[Lüneburgi vürstkond|Lüneburgi vürstkonna]] [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Hannoveri]] riigi moodustamiseks.

Pärast Wilhelm I surma aastal 1482 valitsesid pojad koos. Lepinguga 1. augustist 1483 jagasid nad siiski oma õigused. Noorem poeg Friedrich sai õigused Calenbergi ja Göttingeni üle ja tema vend Wilhelm II sai õigused Wolfenbütteli üle. Wilhelm kukutas oma venna Friedrichi aastail 1484/85 ja kuulutas ta hulluks. Seega õnnestus Wilhelm II -– kuigi vaid lühikeseks ajaks -– taasühendada kogu Calenbergi, Braunschweig-Göttingeni ja [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond|Braunschweig-Wolfenbütteli]] vürstkondade territoorium. Pärast Friedrichi surma aastal 1495 jagas Wilhelm riigi jälle ja jättis [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond|Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonna]] oma vanemale pojale [[Heinrich II (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Heinrichile]].

Aastal 1665 lisati [[Grubenhageni vürstkond]], mille valitsejasugu oli aastal 1596 välja surnud ning mille üle Lüneburgi ja Wolfenbütteli liinid keiserlikus kohtus pikalt võitlesid, lõpuks ka Calenbergi dünastiale. Georgi noorim poeg [[Ernst August (Hannover)|Ernst August]], kes valitses aastast 1679, jätkas oma isa ja vendade edukat poliitikat. Aastal 1689 päris ta ka [[Saksi-Lauenburg]]i hertsogkonna. Ernst August asus keisri poolele ja viis sisse esmasünniõiguse, mis oli vastuolus tema isa poliiikagapoliitikaga. Aastal 1692 ülendati Ernst August teenete eest keisrile pärast pikka vaidlust tiitli pärast üheksandaks [[kuurvürst]]iks. Ametlikult oli ta nüüd [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Braunschweig-Lüneburgi kuurvürst]]. Aastal 1705 tugevnes see veelgi [[Lüneburgi vürstkond|Lüneburgi vürstkonna]] pärimisega, misläbi kõik Welfide valdused, väljaarvatud Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond, olid ühendatud valitsejasoo alla, mida tuntakse kui [[Hannoveri dünastia]]t, millest pärineb Briti kuninglik dünastia.

* [[Wilhelm I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Wilhelm Võidukas]] 1432-14731432–1473, omandas aastal 1463 [[Göttingeni vürstkond|Göttingeni vürstkonna]], sai aastal 1473 [[Braunschweigi hertsogkond|Wolfenbütteli]] vürstiks.

* [[Erich I (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Erich I]] 1494-15401494–1540, lapselaps, annekteeris Göttingeni aastal 1495, sealpealeseejärel osa Calenbergi maadest.

* [[Erich II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Erich II]] 1545-15841545–1584, poeg.

* [[Julius (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Julius]] 1584-15891584–1589, Heinrich IV lapselaps.

* [[Heinrich Julius (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Heinrich Julius]] 1589-16131589–1613, poeg.

* [[Friedrich Ulrich (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Friedrich Ulrich]] 1613-16341613–1634, poeg.

* [[Georg Wilhelm (Braunschweig-Lüneburg)|Georg Wilhelm]] 1648-16651648–1665, vend.

* [[Johann Friedrich (Braunschweig-Calenberg)|Johann Friedrich]] 1665-16791665–1679, vend.

* [[Ernst August (Hannover)|Ernst August]] 1679-16981679–1698, vend (esimene uus [[kuurvürst]]).

* [[George I|Georg Ludwig]] 1698-17051698–1705, poeg —– temast sai Suurbritannia kuningas '''George I'''.