Eesti Advokatuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
kopipeisti võimalus, vt arutelu |
+"Eesti advokatuur (1919–1941)" |
||
1. rida:
{{mahakirjutatud|allikas=arutelulehel öeldakse, et on luba; osaliselt nt siit: https://www.advokatuur.ee/est/advokatuur}}
{{Liita| Eesti advokatuur (1919–1941)}}▼
{{Organisatsioon
35. rida ⟶ 34. rida:
Eesti Advokatuur asutati 14. juunil 1919.
== Liikmeskond ==▼
Vannutatud Advokaatide Nõukogu asutamiskoosolek toimus 14. juunil 1919 Tallinnas Ringkonnakohtu hoones (praeguse aadressiga Jaani tänav 7).
Kutsed olid saadetud 34 isikule, kellest ilmus kohale 17: [[Martin Hirsch]], [[Johann Daugull]], [[Jaan Leesment]], [[Leopold Meder]], [[Voldemar Oldekop]], [[Jaan Laur]], [[Tõnis Jürine]], [[Viktor Johanson]], [[Jaan Teemant]], [[Artur Beek]], [[Artur Gabler]], [[Edgard Koch]], [[Balduin Limberg]], [[Hermann Koch]], [[Heinrich von Sievers]], [[Alexander von Bodisco]] ja [[Bernhard Maydell]], peale nende veel [[Kaarel Parts]]. Seega oli nõukogu asutamise hetkel Eestis 35 vannutatud advokaati ja kohal viibis neist 18.
Koosolekut juhatas Ringkonnakohtu liige [[Karl von Gyldenstubbe]]. Martin Hirschi ettepanekul valiti ilma hääletamata Vannutatud Advokaatide Nõukogu esimeheks Jaan Teemant, tema abiks Martin Hirsch ja liikmeteks Tõnis Jürine, Voldemar Oldekop, Kaarel Parts ja Jaan Leesment, kuna rohkem kandidaate ei olnud esitatud.
Jaan Teemant jäi Eesti advokatuuri esimeheks kuni 1925. aasta lõpuni, mil ta sai [[riigivanem]]aks. Tema asemele valiti 28. jaanuaril 1926 [[Alfred Maurer]], kes jäi oma kohale kuni 1941. aastani.
1927–1938 tegutses Tartus Vannutatud Advokaatide Nõukogu osakond, mida juhtis [[Ferdinand Karlson]].
1935. aastal kehtestati advokaatide ametiriietuseks must [[talaar]] ja [[barett]]. Seni (alates 1. septembrist 1928<ref>Kuidas peab olema riietatud advokaat. Rahvaleht, 22. märts 1928, nr. 35, lk. 1.</ref>) olid advokaadid kohtus kandnud [[visiitülikond]]a, naisadvokaadid ilma dekolteeta musta kleiti.
1938. aastal kehtestati Advokatuuri seadus. Vannutatud Advokaatide Nõukogu nimetati ümber Advokatuuri Nõukoguks, vannutatud advokaadid vandeadvokaatideks, advokaadiabid jagati vanemateks ja nooremateks abideks. Vanematel abidel oli õigus pidada iseseisvat bürood.
Advokatuuri Nõukogu koos kahe [[Arstide Koda|Arstide Koja]] juhatuse ja kahe [[Rohuteadlaste Koda|Rohuteadlaste Koja]] juhatuse poolt valitud esindajaga valis ühe vabakutsete alalt valitava [[Riiginõukogu]] liikme, kelleks sai Advokaatide Nõukogu esimees [[Alfred Maurer]].
1. jaanuaril 1940 tegutses Eestis 387 vandeadvokaati, 51 vanemat ja 53 nooremat abi. [[Eraadvokaat|Eraadvokaadid]] advokatuuri koosseisu ei kuulunud.
1. märtsil 1941 kehtestati Eestis NSVL advokatuuri määrustik, millega Advokatuur asendati Advokaatide Kolleegiumiga.
▲== Liikmeskond ==
Eestis võib advokaadi kutsenimetuse all õigusteenust osutada üksnes Eesti Advokatuuri liige. Advokatuuri liikmed (edaspidi advokaadid) on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid. Advokatuuri liikmeks on võimalik saada igaühel, kes vastab advokatuuriseaduses sätestatud nõuetele ning sooritab edukalt advokaadieksami. Kõrgeim, vandeadvokaadi kutsenimetus, antakse advokatuuri juhatuse otsusega advokatuuri liikmele, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on tegutsenud vähemalt kolm aastat vandeadvokaadi abina. Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta ka isiku, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on õigusteaduse doktor, olnud vandeadvokaat ja astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast seda, kui ta on olnud advokatuurist seaduses sätestatud alustel alusel välja arvatud, samuti isiku, kes on olnud vähemalt kolm aastat kohtunik, [[notar]] või [[prokurör]] ja astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast kohtuniku, notari või prokurörina tegutsemise lõpetamist. Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta ka isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud riigikohtunikuna, kohtunikuna [[Euroopa Kohus|Euroopa Kohtus]], [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtus]], Euroopa Liidu Üldkohtus või [[Õiguskantsler|õiguskantslerina]].
48. rida ⟶ 67. rida:
== Organisatsiooni ajalugu ==
Eesti Advokatuuri sünnikuupäevaks võib pidada 14. juunit 1919, mil Tallinnas kohtukoja ruumes peeti esimene vandeadvokaatide üldkoosolek, mille kohta avaldati “[[Riigi Teataja|Riigi Teatajas]]” teade, et 14. juunil 1919. aastal toimus Eesti Vabariigi vannutatud advokaatide üleüldine koosolek, Vannutatud Advokaatide Nõukogu valimiseks, mille kohaselt valiti nõukogu järgmises koosseisus:
64. rida ⟶ 82. rida:
== Juhtorganid ==
Advokatuur on iseseisev [[Juriidiline isik|juriidiline isik]] ja tegutseb oma organite kaudu, milleks on kord aastas kogunev Eesti Advokatuuri liikmete üldkogu ja selle poolt advokatuuri tegevuse korraldamiseks valitud teised advokatuuri organid: esimees, juhatus, revisjonikomisjon, kutsesobivuskomisjon ja aukohus.
71. rida ⟶ 88. rida:
=== Juhatus ===
Advokatuuri alaliselt tegutsev juhtorgan on juhatus, kus on vähemalt seitse liiget. Juhatus valitakse vandeadvokaatide seast kolmeks aastaks ning praegune juhatus astus ametisse 1. märtsil 2013 koosseisus:
80. rida ⟶ 96. rida:
=== Kutsesobivuskomisjon ===
Advokatuuri kutsesobivuskomisjon moodustatakse üheteistkümneliikmelisena viieks aastaks. Komisjon eksamineerib advokatuuri astuda soovijaid ja advokaadikutse taotlejaid, viib läbi sobivustesti välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni kohta ning annab juhatuse ülesandel hinnangu advokaadi kutsesobivusele. Kutsesobivuskomisjoni kuuluvad kuus vandeadvokaati, kaks kohtunikku, õigusteadlane, riigiprokurör ja justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi esindaja.
89. rida ⟶ 104. rida:
=== Revisjonikomisjon ===
Revisjonikomisjon kontrollib advokatuuri majandustegevust ning esimehe, juhatuse ja kantsleri asjaajamist. Revisjonikomisjon valitakse vandeadvokaatide seast vähemalt kolmeliikmelisena neljaks aastaks.
97. rida ⟶ 111. rida:
=== Aukohus ===
Aukohus arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju. Aukohus moodustatakse seitsmeliikmelisena neljaks aastaks.
Aukohtusse kuulub neli advokatuuri üldkogu valitud vandeadvokaati, kaks kohtunike täiskogu valitud kohtunikku ja [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]] nõukogu määratud õigusteadlane.
106. rida ⟶ 119. rida:
=== Eetika- ja metoodikakomisjon ===
Eetika- ja metoodikakomisjon on Eesti Advokatuuri kodukorra § 6 lg 1 alusel moodustatud komisjon, mille tegevuse eesmärgiks on advokatuuri organite ning liikmete abistamine ja nõustamine advokaatide kutse-eetika nõuete ja advokaaditegevuse metoodika osas. Eetika- ja metoodikakomisjon võib avaldada arvamust ka muudes Eesti Advokatuuri puudutavates küsimustes.
112. rida ⟶ 124. rida:
=== Kantsler ===
Juhatus nimetab viieks aastaks ametisse kantsleri, kes korraldab advokatuuri asjaajamist, juhib advokatuuri kantselei tööd, edastab advokatuuri organite teateid ja otsuseid, korraldab seaduses ja kodukorras ette nähtud ning üldist tähtsust omavate advokatuuri organite otsuste avaldamise "Ametlikes Teadaannetes“ ning täidab muid juhatuse poolt antud või kodukorras sätestatud ülesandeid.
119. rida ⟶ 130. rida:
=== Esimehed ===
Advokatuuri esimehed peale Eesti Advokatuuri tegevuse taastamist:
*1992 – 1994: Jaak Oja
*2001 – 2004: Üllar Talviste▼
*2010 – 2013: Toomas Vaher.▼
▲2001 – 2004: Üllar Talviste
▲2010 – 2013: Toomas Vaher.
Alates 1. märtsist 2013: Sten Luiga
== Rahvusvaheline koostöö ==
Alates 1992. aastast on Eesti Advokatuur Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni (International Bar Association – IBA) liige.
1.mail 2004.a sai Eesti Advokatuur CCBE (Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu) täisliikmeks seoses Eesti Vabariigi vastuvõtmisega Euroopa Liidu liikmeks. Eesti Advokatuur osaleb aktiivselt CCBE (www.ccbe.eu) tegevuses, vastates erinevatele CCBE uuringutele ja küsimustikele ning osaledes CCBE alalise komitee ja töögruppide istungitel.
142. rida ⟶ 147. rida:
== Riigi õigusabi ==
Vähemkindlustatud isikutele mõeldud riigi õigusabi korraldamine on Eesti Advokatuuri avalik-õiguslik ülesanne. 2010. aasta algusest hakati õigusabiga seotud kaitse- ja esindusülesandeid advokaatidele edastama ja jagama läbi advokatuuri poolt hallatava spetsiaalse infosüsteemi – RIS. Advokatuur kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu määrad ja maksete tegemise ning kulude hüvitamise korra. Riigi kohustuseks on tagada riigi õigusabi piisav rahastamine riigieelarvest.
151. rida ⟶ 155. rida:
== Muu tegevus ==
=== Vastutustundlik ettevõtlus ===
Eesti Advokatuur on osaline mitmes sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse (CSR) projektis, millest peamised on koostöö Heateo Sihtasutusega sotsiaalse ettevõtluse õigusnõustamises ning koostöö Lastekaitse Liiduga (LKL), eeskätt projekti „Hea nõu lastega peredele“ raames. Koostöös LKL-iga toetab advokatuur ajakirja Märka Last väljaandmist ning advokatuuri üritustelt laekunud tulu on sihtotstarbelisena annetatud LKL-i korraldatavate laste suvelaagrite toetuseks. Koostöö Heateo Sihtasutusega algas 2009. aasta märtsis ning koostöökokkuleppe kohaselt vahendab advokatuur advokaatidele võimalust osutada heategevusliku õigusnõustamise teenust sihtasutuse poolt välja valitud projektidele.
Juunis 2010 advokatuuri eestvedamisel ja koostöös Lastekaitse Liiduga käivitatud projekti „Hea nõu lastega peredele“ eesmärgiks on arendada lastega perede toimetulekuoskusi. Aastatel 2010–2013 on nõustatud ligi 500 inimest.
==Kirjandus==
*[[Lauri Vahtre]], Eesti advokatuuri ajalugu 1919–1994. 2005.
*Advokatuurile anti uued alused. [[Uus Eesti]], 9. aprill 1938, nr. 99, lk. 5.
*Advokaadid asutavad pensionikassa. Uus Eesti, 27. veebruar 1939, nr. 57, lk. 3.
==Välislingid==
*[http://www.hot.ee/seadustekogu/skii-2-1.html Advokatuuri seadus (RT 1938, 36, 322.)]
*[http://www.advokatuur.ee/?sisu_id=12&sisu_id1=77& Eesti Advokatuur]
| |||