Leetrid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Leetrid''' ([[ladina keel|ladina]] ''morbilli'', [[inglise keel|inglise]] ''measles'', ''rubeola'')<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 404:2004.</ref> on [[leetriviirus]]e põhjustatud lümfotroopne lööbega kulgev väga nakkav [[
== Leetriviirus ==
14. rida ⟶ 10. rida:
Leetriviirus ([[Edmonstoni tüvi]]) eraldati (korjati) [[1954]]. aastal [[neerurakk]]udest [[John F. Enders]]i ja tema kaastöötajate poolt.
==Leetrihaige==
Enamik mittekaitsepoogitutest aga ka vaktsineeritutest ([[MMR vaktsiin]] – leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiin) põeb leetreid lapsepõlves. Need, kes on lapsepõlves vaktsineeritud, võivad põdeda haigust noorukina või ka täiskasvanuna.<ref>Lippincott Williams and Wilkins,[http://books.google.ee/books?id=R_ihveiNZFkC&pg=PA885&lpg=PA885&dq=professional+guide+to+disease+measles&source=bl&ots=2PkBwyy92L&sig=6_g5Xxgt76UUhhVBKcuG76zbCMk&hl=et&sa=X&ei=L4r0Upq-BeKy7AbCzYCYDA&redir_esc=y#v=onepage&q=professional%20guide%20to%20disease%20measles&f=false "Professional Guide to Diseases"], 10 trükk, lk 884 – 886, 2013, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
==Nakkus ja viiruse paljunemine peremeesorgansimis==
Leetriviirus levib inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu või nakatunu nina- ka suueritistega kokku puutudes. Leetriviirus siseneb ülemiste hingamisteede (ninaneelu epiteeli) kaudu ja liigub lähedal paiknevatesse [[lümfisõlm]]edesse.
Viiruse [[transkriptsioon]] elusrakkudes toimub [[lümfisüsteem]]i [[kude]]des ja [[elund]]ites ning lümfisüsteemi rakkude (näit [[dendriitrakud]], [[monotsüüdid]],[[T-lümfotsüüdid]]) [[tsütoplasma]]s ja [[rakumembraan]]is. Edasi paljuneb leetriviirus peremeesorganismi teistes vastuvõtlikes ja koostööaltites elundites nagu [[nahk]], [[silm]]a [[sidekest]], [[kops]]ud, [[seedekulgla]], [[maks]], [[neerud]], [[suguelund]]ite [[limaskest]] ja [[peaaju]].
Viiruse paljunemise täpseid molekulaarseid tasandeid käesoleval ajal ei tunta, samuti puudub kõikehaarav ülevaade osalevatest valkudest ja geenidest ning signaaliradadest.
==Sümptomaatika==
Infektsioonnakkuse asümptomaatiline [[peiteaeg]] pärast leetriviirusega kokkupuutumist on 8–14 päeva. Harilikult alates 10. päevast tekib nakkushaigusele iseloomulik väliste ilmingutega periood, mis kestab 3–5 päeva. Seda perioodi iseloomustab [[valguspelgus]], [[anoreksia]], [[silmasidekest]]a põletik, [[ninapõletik]], [[kurgupõletik]] ja kuiv [[köha]]. Nimetatud perioodi lõppedes, enne leetrite lööbe ilmnemist, ilmuvad suu limaskestale helepunased [[Kopliki laigud]]. Keskmiselt 5 päeva jooksul pärast Kopliki laikude ilmumist tõuseb kõrge palavik (40 °C või kõrgem) ja [[nahk|nahale]] ilmub [[lööve]], mis algab [[kõrv]]ade tagant ja levib [[nägu|näole]], [[kael]]ale, [[silmalaug]]udele, [[käsi|kätele]], rinnale, [[selg|seljale]], kintsudele ja [[jalg]]adele. Lööve on algul [[roosa]], hiljem [[punetus|punetav]], kestab 5 päeva taandudes pea samas järjekorras kui levis. Pärast lööbe ilmumist ei ole patsient enam nakkuseallikaks.
===Asümptomaatilised leetrid===
75. rida ⟶ 51. rida:
==Eristusdiagnoos==
Arvatavasti seoses vaktsineerimiste ja vähenenud haigusjuhtumite statistika tõttu ja ka asümptomaatiliste leetrite tõttu ei pööra osa meditsiinitöötajad nii suurt tähelepanu leetrite diagnoosimisele.
Kliiniline diagnoos on käesoleval ajal ebausutav.
Diagnoosimiseks tuleks läbi viia [[eristusdiagnoos]] eraldamaks leetreid teistest viiruste poolt põhjustatud lööbehaigustest, nagu [[herpesviirusnakkused]], [[äkkeksanteem]], [[punetised]] ja [[tuulerõuged]]. Samuti eristada ka [[Kawasaki haigus]]est, [[ravim]]ite poolt indutseeritud lööbes jne.
=== Laboratoorne diaganoosimine ===
Leetrite haiguskahtluse korral võidakse haigustekitaja tuvastada vereanalüüside alusel, milles saaks, 4–5-st päevast pärast lööbe teket, vastavate [[laboratoorne diagnostika|laboratoorse diagnostika]] vahenditega tuvastada leetriviiruse vastaseid spetsiifilisi IgM-antikehi.
==Immuunvastused==
Esmase immuunvastusena leetriviirusele toodavad normaalse anatoomia ja füsioloogia korral vastavad rakud ja retseptorid leetriviiruse vastaseid [[antikehad|antikehi]]: immunoglobuliin G (IgG), immunoglobuliin M (IgM).
Arvatakse, et järgmisel kokkupuutel viirusega kutsub see esile tugeva immuunvastuse (IgG-de osalus), mis osade uurijate arvates hoiab ära haiguse avaldumise.
Immuunpuudulikkusega inimestel toimub viiruseosakeste suhltemine rakkudega teisiti.
===Immunopatoloogia===
87. rida ⟶ 80. rida:
==Ravi==
Leetrite ravi siiani puudub. Patsiendil soovitatakse palju vedelikku juua, puhata. Arsti soovitusel võib pakkuda palavikku alandavaid ja valu vaigistavaid vahendeid aga võimalikud riskid jäävad siin siiski leetrihaige (ja/või tema vanemate) kanda - niigi alla surutud immuunsüsteemil tuleb lisaks haigustekitajale veel ka 'ravimitega kommunikeerida'.
Uuringud (sh [[metaanalüüs]]) on tuvastanud, et suuremates kogustes [[A-vitamiin]]i manustamine võib vähendada alla 2-aastaste laste pneumooniat ja suremust.<ref>Huiming Y, Chaomin W, Meng M.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16235283 Vitamin A for treating measles in children.], Cochrane Database Syst Rev. 2005 Oct 19;(4):CD001479, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref><ref>Christopher R Sudfeld, Ann Marie Navar ja Neal A Halsey, [http://ije.oxfordjournals.org/content/39/suppl_1/i48.full Effectiveness of measles vaccination and vitamin A treatment], Int. J. Epidemiol. (2010) 39 (suppl 1): i48-i55.doi: 10.1093/ije/dyq021, Veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
=== Kodused ravivõtted ===
Palaviku alandamiseks saab leetrihaigele viinakompressi teha (lastele kompressivedeliku saamiseks lahjendada viin 1:1 veega ja kuumutada kehatemperatuurini, kanda kiirelt nahaga keatud kehaosadele (mitte näkku ega silmalaugudele ja teistele tundlikele kehaosadele) ja kuivatada kiirete riidelehvitustega. Vajadusel korrata.
==Tüsistused==
Leetride nähtavad haigusilmingud kaovad harilikult 10 päeva jooksul. Komplikatsioonideks on [[keskõrvapõletik]], [[
Hingamiselundkonnaga seotud tüsistusteks võivad olla [[kopsupõletik]], [[trahheiit]], [[äge obstruktiivne kõripõletik]], [[pneumotooraks]], [[interstitsiaalne emfüseem]], tselluliit, [[hüpokaltseemia]], [[lihasepõletik]], [[neerupõletik]], [[neerupuudulikkus]] ja alatoitumus.
Närvisüsteemiga seotud tüsistused: vapluskrambid, [[entsefaliit]], [[Guillaini-Barré sündroom]], [[Reye sündroom]].
Mitme aasta jooksul leetrite põdemisest võib välja areneda ohtlik [[kesknärvisüsteem]]i viirusnakkus – [[subakuutne skleroseeruv panentsefaliit]] (RHK-10 [A81.1]).
Seedeeldkonaga seotud tüsistustena võivad leetrihaigete ilmenda kõhulahtisus, [[ussripikupõletik]], [[maksapõletik]], [[pankreatiit]] jt.
Nägemiselundkonnaga seonduvalt keratiit, sarvkestapõletik, ''corneal perforation'', võrkkestaveeni tsentraalne sulgus, pimedaks jäämine.
Vere- ja vereloomeelundite haigustena: [[trombotsütopeeniline purpura]], [[dissemineeritud soontesisene verehüübimine]].
Kardiovaskulaarsüsteemiga seoses: [[müokardiit]], [[perikardiit]].<ref>Walter A. Orenstein, Robert T. Perry ja Neal A. Halsey, [http://jid.oxfordjournals.org/content/189/Supplement_1/S4.full The Clinical Significance of Measles: A Review], J Infect Dis. (2004) 189 (Supplement 1): S4-S16., doi: 10.1086/377712, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
===
*[B05.0] – entsefaliidiga tüsistunud leetrid
*[B05.1] – meningiidiga tüsistunud leetrid
105. rida ⟶ 114. rida:
*[B05.8] – muude tüsistustega leetrid
*[B05.9] – tüsistusteta leetrid
WHO andmetel oli leetritesse surnud inimeste arv [[2000]]. hinnanguliselt 562 400 ja [[2012]]. aastal 122 000.<ref>[http://www.who.int/immunization/newsroom/measles_rubella/en/ Progress towards reducing global measles deaths and measles elimination goals], veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
== Epidemioloogia ==
{| align="right" cellpadding="5" style="margin-left:1em"
|+ style="margin-left:1em;" | Leetrite teavitatud haigusjuhtumid WHO statistiliste andmete alusel<ref name="whosummary">WHO: [http://www.who.int/immunization_monitoring/diseases/measles/en/ Global summary on measles], 2006</ref>
|- bgcolor="#DDDDDD"
! <span style="font-weight:normal;">WHO-piirkond</span>
! <span style="font-weight:normal;">1980</span>
! <span style="font-weight:normal;">1990</span>
! <span style="font-weight:normal;">2000</span>
! <span style="font-weight:normal;">2005</span>
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Aafrika || 1 240 993 || 481 204 || 520 102 || 316 224
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Ameerika || 257 790 || 218 579 || 1 755 || 19
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | ''Östliches Mittelmeer'' || 341 624 || 59 058 || 38 592 || 15 069
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Euroopa || 851 849 || 234 827 || 37 421 || 37 332
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Kagu-Aasia || 199 535 || 224 925 || 61 975 || 83 627
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Vaikse ookeani lääneosa|| 1 319 640 || 155 490 || 176 493 || 128 016
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Maailmas kokku || 4 211 431 || 1 374 083 || 836 338 || 580 287
|}
==== Haigestumine Eestis ====
112. rida ⟶ 150. rida:
==Epideemiad==
[[Eesti]]s on [[leetriepideemia]]d olnud aastatel 1965–1966 (haigusjuhtude arv 42 665 ja surmajuhtude arv 3) ning aastail 1981–1982 (haigusjuhtude arv 9485 ja surmajuhtude arv 0). <ref>Terviseamet, [http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4748/1/Terviseamet2011.pdf Epideemia hädaolukorra riskianalüüs], Tallinn 2011, lk 4, veebiversioon (
===2014===
120. rida ⟶ 158. rida:
[[Itaalia]]s oli ligi 1700 ja [[Kasahstan]]is 540 haigestunut.<ref>Die Welt, [http://www.welt.de/gesundheit/article137853032/Knapp-30-neue-Masernfaelle-pro-Tag-in-Berlin.html Knapp 30 neue Masernfälle pro Tag in Berlin], 26.02.15, veebiversioon (vaadatud 27.02.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>
=== Epidemioloogia ===
{| align="right" cellpadding="5" style="margin-left:1em"
|+ style="margin-left:1em;" | WHO statistiliste andmete alusel leetrite teavituse statstika<ref name="whosummary">WHO: [http://www.who.int/immunization/monitoring_surveillance/burden/vpd/surveillance_type/active/measlesregionalsummary.pdf?ua=1 Reported Measles Cases by WHO region 2013, 2014, as of 11 February 2015], veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
|- bgcolor="#DDDDDD"
! <span style="font-weight:normal;">WHO piirkond</span>
! <span style="font-weight:normal;">Kokku leetrikahtlusega juhte</span>
! <span style="font-weight:normal;">Leetrid kokku</span>
! <span style="font-weight:normal;">Kliiniline diagnoos</span>
! <span style="font-weight:normal;">Epidemioloogiline link</span>
! <span style="font-weight:normal;">Laboratoorselt kinnitatud</span>
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Aafrika piirkond || 67151 || 41820 || 12644 || 21180 || 7996
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Ameerika piirkond || 19360 || 1867 || 0 || 0 || 1867
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | ''Östliches Mittelmeer'' || 24894 || 8166 || 1146 || 1554 || 5466
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Euroopa piirkond || 16716 || 15999 || 6961 || 1097 || 7937
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Kagu-Aasia piirkond || 20820 || 11818 || 8025 || 987 || 2806
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Vaikse ookeani lääneosa || 204273 || 118454 || 37925 || 11972 || 68557
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Kokku || 353214 || 198124 || 66701 || 36790 || 94629
|}
===== Leetrite puhang Berliinis (2014) =====
[[Berliin]]is hakkas oktoobris 2014 levima leetrite puhang, nakatunuid on 574<ref>Pia Heinemann, [[Die Welt]], [http://www.welt.de/gesundheit/article137743082/Warum-Masern-toedlich-enden-koennen.html Warum Masern tödlich enden können], 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>. Seisuga 23. veebruar 2015 on teatatud ühe pooleteistaastase väikelapse surmast.<ref>[[Delfi (portaal)|Delfi]], [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/berliinis-suri-leetritesse-vaike-laps-ning-suleti-uks-kool?id=70863291 Berliinis suri leetritesse väike laps ning suleti üks kool], 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)</ref>
141. rida ⟶ 213. rida:
==Viited==
<div style="height:25em; overflow:auto; border: 1px solid #F5F5F5">
{{viited|2}}
</div>
==Välisallikad==
* Alexandra Valsamakis, Hideto Kaneshima ja Diane E. Griffin, [http://jid.oxfordjournals.org/content/183/3/498.full Strains of Measles Vaccine Differ in Their Ability to Replicate in and Damage Human Thymus], J Infect Dis. (2001) 183 (3): 498-502. doi: 10.1086/318073, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Jane E. Libbey ja Robert S. Fujinami., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK2487/ Chapter 19 Virus-induced Immunosuppression], toimetajad Brogden KA ja Guthmiller JM, Polymicrobial Diseases., Washington (DC): ASM Press; 2002., veebiversioon (vaadatud 8.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Mary Carsillo, Kay Klapproth, ja Stefan Niewiesk, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2704766/#__ffn_sectitle Cytokine Imbalance after Measles Virus Infection Has No Correlation with Immune Suppression], J Virol. juuli 2009; 83(14): 7244–7251., doi: 10.1128/JVI.00148-09, PMCID: PMC270476, veebiversioon (vaadatud 8.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Lippincott Williams and Wilkins,[http://books.google.ee/books?id=R_ihveiNZFkC&pg=PA885&lpg=PA885&dq=professional+guide+to+disease+measles&source=bl&ots=2PkBwyy92L&sig=6_g5Xxgt76UUhhVBKcuG76zbCMk&hl=et&sa=X&ei=L4r0Upq-BeKy7AbCzYCYDA&redir_esc=y#v=onepage&q=professional%20guide%20to%20disease%20measles&f=false Professional Guide to Diseases], 10. trükk, lk 884–886, 2013, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
; Leetrite [[laboratoorne diagnoosimine]]
* [[WHO]], WHO/IVB/07.01, [http://www.who.int/immunization/monitoring_surveillance/burden/laboratory/Manual_lab_diagnosis_of_measles_rubella_virus_infection_ENG.pdf Manual for the laboratory diagnosis of measles and rubella virus infection], 2007, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small> (''inglise keeles'')</small>
; Leetrite vaktsiiniga seotud surmad
* Ethan A. Huff, [http://www.globalresearch.ca/measles-vaccines-kill-more-people-than-measles-cdc-data-proves/5429736 Measles Vaccines Kill More People than Measles CDC Data Proves], Global Research, 5. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small> (''inglise keeles'')</small>
; [[Reesusmakaak]]idel
* [http://www.genome.jp/kegg-bin/show_pathway?mcc05162+716170 Measles - Macaca mulatta (rhesus monkey)]
<small>''Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit [[:de:Masern]] seisuga 07.02.2014.''</small>
| |||