William Beveridge: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Ühendkuningriigid > Ühendkuningriik
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:William Beveridge D 17134.jpg|pisi|Lord Beveridge]]
'''William Henry Beveridge''', '''parun Beveridge''' KCB (5. märts 1879 – 16. märts 1963) oli [[suurbritannia]] majandusteadlane, progressiivne mõtleja ja sotsiaalreformaator. Tema [[sotsiaalkindlustus]]alane raport ''"Social Insurance and Allied Services"'' (tuntud [[Beveridge'i plaan]]ina; inglise keeles ''"Beveridge Report''") oli aluseks 1945. aastal ametisse valitud [[Leiboristlik Partei|leiboristliku]] valitsuse poolt üles ehitatud sõjajärgsele [[heaoluriik|heaoluriigile]].
 
Lord Beveridge’iBeveridge'i peeti juba ta karjääri alguses autoriteediks töötukindlustuse valdkonnas. Ta oli 20. sajandi alguses [[Winston Churchill]]i juhitud kaubanduskoja (''Board of Trade'') tööturu valdkonna direktor ja hiljem toiduministeeriumi kantsler. 1919–1937 oli Beveridge [[Londoni Majanduskool]]i (''London School of Economics and Political Science'') direktor, 1937. aastal valiti ta [[Oxfordi Ülikool]]i ''University College'''i juhiks.
 
Elu jooksul kirjutas Beveridge laialdaselt töötuse ja sotsiaalkindlustuse teemadel. Ta oli üks tuntumaid Suurbritannia Liberaalse Partei liikmeid.
11. rida:
 
==Elu ja karjäär==
Pärast ülikooli töötas Beveridge esialgu advokaadina. Tal tekkis huvi sotsiaalteenuste vastu ja ta kirjutas ühiskondlikest teemadest kõnelevaid ajaleheartikleid. 1903. aastal Londonis vaeste abistamisega tegelevas ''Toynbee Hall''isHallis tegutsedes hakkasid teda huvitama töötuse põhjused. Teda mõjutasid seal kohatud progressiivsete vaadetega abielupaari [[Sidney Webb|Sidney]] ja [[Beatrice Webb]]i sotsiaalsete reformide teooriad. Beveridge hakkas propageerima vanaduspensione, tasuta koolitoitu ja riiklikku tööturuametit.
 
1908. aastal, mil Beveridge'i peeti laialdaselt Ühendkuningriigi juhtivaks töötuskindlustuse asjatundjaks, tutvustas Beatrice Webb teda Winston Churchillile, kes oli natuke varem kaubanduskoja presidendina valitsusse saanud. Churchill kutsus Beveridge'i kaubanduskojaga liituma. Beveridge tegeles seal riikliku tööturuameti juurutamise ning töötuse ja vaesuse vastase riikliku sotsiaalkindlustuse korraldamisega.[[esimene maailmasõda| Esimese maailmasõja]] ajal oli ta seotud tööjõu mobiliseerimise ja ohjamisega. Pärast sõda anti talle aadlitiitel ning tast sai toiduministeeriumi kantsler.
17. rida:
1919. aastal lahkus ta avalikust teenistusest ja suundus Londoni Majanduskooli juhtima. Järgnenud aastatel kuulus ta ka mitmesse sotsiaalpoliitika valdkonna komisjoni ja komiteesse. Ta oli lähedalt seotud ühiskonna järkjärguliselt [[sotsialism]]ini reformimist taotleva [[fabianism|Fabiaanlaste Ühingu]] liikmetega.
 
1933. aastal aitas ta üles seada Akadeemilise Abistamise Nõukogu (''Academic Assistance Council''), mis aitas silmapaistvatel saksa-[[juut|juudi]] soost akadeemikutel [[natsism|natside]] tagakiusamise eest pakku pääseda.<ref>[http://www.cara1933.org/history.asp CARA 1933]</ref>
 
1937. aastal kinnitati Beveridge Oxfordi Ülikooli ''University College'''i juhiks.
==Sõjaaegne töö==
Kolm aastat hiljem kutsus sõjaaegse valitsuse tööminister [[Ernest Bevin]] Beveridge'i juhtima oma ministeeriumi hoolekandeosakonda. Beveridge, kes oli hakanud pooldama tsentraliseeritud planeerimise süsteemi, ütles pakkumisest ära, kuid teatas, et oleks huvitatud briti tööjõu korraldamisest. Bevin ei tahtnud Beveridge'i ohjade juurde lubada, kuid tellis talt suhteliselt vähetähtsa tööjõudu käsitleva uuringu. Nii sasai Beveridge 1940. aasta juunis ajutiselt taas avaliku sektori ametnikuks, kuid nii Bevin kui ministeeriumi kantsler Thomas Phillips uskusid, et Beveridge on ennasttäis ja neile kummalegi ei meeldinud koos Beveridge'iga töötada.<ref>Paul Addison, ''"The Road to 1945"'', Jonathan Cape, 1975, lk. 117.</ref>
===Raport sotsiaalkindlustusest===
Kui tervishoiuminister [[Ernest Brown]] kuulutas 1941. aasta mais välja, et moodustamisel on komitee ülesandega uurida sotsiaalkindlustust ja teha ettepanekuid hoolekandestruktuuride parandamiseks, oli see Bevini jaoks võimalus Beveridge'ist lahti saada. Beveridge'ile tehti ettepanek asuda komitee eesistuja kohale. Beveridge leppis kohaga vastumeelselt kuna nägi seda algul kui takistust oma tööjõuteemalises tegevuses.<ref>Paul Addison, ''"The Road to 1945"'', Jonathan Cape, 1975, lk. 169.</ref>
 
1942. aastal toodi [[parlament|parlamendi]] ette raport pealkirjaga ''"Social Insurance and Allied Services"'' ("Sotsiaalkindlustus ja sellega seotud teenused"). Beveridge'i plaan nägi ette, et kõik tööealised inimesed peaksid iga nädal tasuma riiklikku kindlustusmaksu, mille eest toetataks neid, kes olid haiged, töötud, pensionil või leseks jäänud. Beveridge'i sõnul tagaks taoline süsteem minimaalse elustandardi, "millest allapoole kukkumist ei tohiks kellelgi lubada". Raport soovitas, et valitsus peaks leidma võimalusi võidelda viie "Hiiglaslikuhiiglasliku Pahepahe" (''Giant Evils'') vastu – Puudusepuuduse, Haigusehaiguse, Rumaluserumaluse, Räpasuseräpasuse ja Jõudeelujõudeelu vastu. Beveridge tegi ka ettepaneku luua mingisugune riikliku ravikindlustuse (''National Health Service'') vorm; sama poliitikameetmega tegeldi siis juba ka tervishoiuministeeriumis.<ref>Paul Addison, ''"The Road to 1945"'', Jonathan Cape, 1975, lk. 169-170.</ref>
 
Beveridge'i seisukohad leidsid ühiskonnas laialdast poolehoidu. Ta pöördus [[konservatism|konservatiivide]] ja teiste skeptikute poole kuulutades, et hoolekandeinstitutsioonid suurendaksid sõjajärgse briti tööstuse konkurentsivõimet kuna tööjõukulud nagu tervishoid ja pensionid liigutataks erasektorist avaliku sektori kanda. Ühtlasi tooks hoolekanderiik kaasa tervema, jõukama, motiveerituma ja produktiivsema töötaja ning kannustaks nõudlust briti toodete järele.
 
Beveridge'i jaoks oli täielik tööhõive (kui töötus ei ületa 3%) 1942. aasta raportis esitletud hoolekandeprogrammi tugipunktiks. 1944. aastal kirjutatud raamatus ''"Full Employment in a Free Society"'' ("Täielik tööhõive vabas ühiskonnas") selgitas ta, kuidas selle eesmärgini võiks jõuda.<ref>Nobeli majanduspreemia laureaadi [[Friedrich Hayek]]i sõnul oli raamatu tegelikuks autoriks [[Nicholas Kaldor]]. Hayek ütles, et Beveridge "ei teadnud majandusest mitte midagi". Stephan Kresge ja Leif Wenar. ''"Hayek on Hayek"''. Chicago: The University of Chicago Press, 1994, lk. 86.</ref> Võimalike alternatiivsete meetmetena, mis viiksid täieliku tööhõive saavutamiseni, nägi ta [[John Maynard Keynes|Keynesi]]-stiilis fiskaalset reguleerimist, otsest tööjõu juhtimist või tootmisvahendite riigiomandisse minekut. Beveridge lähtus ühiskondlikust [[õiglus]]est ja ta mõtles, kuidas sõjajärgne ühiskond võiks ideaalis välja näha. Ta uskus, et objektiivsete sotsiaalmajanduslike seaduste avastamine võiks ühiskonna probleemid ära lahendada.
==Hilisem karjäär==
1944. aastal valiti Beveridge varsti pärast Liberaalse Partei liikmeks astumist parlamendi alamkotta. 1945. valimistel teda parlamenti ei valitud.
 
1945. aasta valimised võitnud leiboristlik valitsus hakkas Beveridge’i raporti soovitusi järgides üles ehitama kaasaegset hoolekanderiiki. 1948. aastal loodi riiklik tervishoiusüsteem, mis tagas kõigile ühiskonna liikmeile maksumaksja rahastatud raviteenuse. Samuti asutati riiklik toetussüsteem, mis pidi 'hällist hauani' pakkuma kaitset ja turvalisust. Uus süsteem tugines osaliselt varasema peaministri [[David Lloyd George]]’i poolt sisse seatud riikliku kindlustuse süsteemile.
 
1946. aastal sai Beveridge paruni tiitli (''Baron Beveridge of Tuggal in the County of Northumberland'')<ref>[https://www.thegazette.co.uk/London/issue/37627/page/3229 The London Gazette]: no. 37627. lk. 3229. 25.06.1946.</ref> ja hiljem sai ta parlamendi alamkoja liberaalide juhiks.
 
==Eugeenika==
Beveridge oli [[Eugeenika]] Ühingu liige. Ühing soovis seista selle eest, et uuritaks meetodeid, kuidas saaks sigimise kontrollimise kaudu inimrassi 'parandada'. 1909. aastal tegi ta ettepaneku, mille kohaselt riik peaks küll toetama mehi, kes pole võimelised tööd tegema, kuid peaks neilt alatiseks ära võtma kõik kodanikuõigused (sh valimisõiguse ja isaks saamise õiguse).<ref name="Sewell">Dennis Sewell (25.11.2009) [http://www.spectator.co.uk/features/5571423/how-eugenics-poisoned-the-welfare-state/ How eugenics poisoned the welfare state].The Spectator.</ref> Londoni Majanduskooli direktorina üritas Beveridge sinna luua sotsiaalbioloogia osakonda. On spekuleeritud, et tema lahkumise põhjus võis peituda lahkarvamustes eugeenika uurimise pooldajate ja vastaste vahel.<ref>[http://www.timeshighereducation.co.uk/145449.article "Five years of Darwin seminars: a paradigm shift?"]. Times Higher Education. 15.03.1999.</ref>
 
1940. aastetelaastatel ütles Beveridge, et Eugeenika Ühing soosis lastetoetust. Lastetoetus sisaldus ka 1942. aasta raportis. Kuigi Beveridge toetas eugeenikat, ei uskunud ta, et raport oleks olnud eugeenilise väärtusega.<ref>''Eugenics Review''. 1944 aprill; 36(1): lk. 17–24.</ref> Professor Danny Dorling Sheffieldi Ülikoolist on öelnud, et raportis "ei leidu isegi mitte kõige ähmasemat vihjet" eugeenilisest mõtlemisest.<ref>[http://www.rofea.org/index.php?journal=journal&page=issue&op=view&path%5B%5D=10 Review of Economic Analysis]</ref>
 
Dennis Sewelli väitel esines Beveridge sama päeva õhtul kui parlamendi alamkoda tema raportit arutas ka Eugeenika Ühingu ees. Ühingu nägemuses pidid lastetoetused olema diferentseeritud – [[keskklass]]i kuuluvad lapsevanemad pidid saama suuremaid toetusi kui [[töölisklass]]i kuuluvad vanemad. Kuigi valitsus oli teada andnud, et lastetoetused tulevad universaalsed, avaldas Beveridge lootust, et kunagi hiljem saab toetuse määrad diferentseerida.<ref name="Sewell" /><ref>''Eugenics Review'' 1943 ; vol.35,: lk. 23.</ref><ref>Dennis Sewell ''"The Political Gene"'', 2009, 3. peatükk, lk. 73-74</ref>
 
==Kirjatöö==
*''"Unemployment: A problem of industry"'', 1909.
*''"Prices and Wages in England from the Twelfth to the Nineteenth Century"'', 1939.
*''"Social Insurance and Allied Services"'', 1942. (Beveridge'i raport)<ref>Lõike saab lugeda siin: [http://www.fordham.edu/halsall/mod/1942beveridge.html Modern History Sourcebook]</ref>
*''"Plan for Britain: A Collection of Essays prepared for the Fabian Society"''. G D H Cole, Aneurin Bevan, Jim Griffiths, L F Easterbrook, Sir William Beveridge & Harold J Laski, 1943.
*''"Full Employment in a Free Society"'', 1944.
*''"The Economics of Full Employment"'', 1944.
*''"Why I am a Liberal"'', 1945.
 
==Viited==