William Beveridge: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Ühendkuningriigid > Ühendkuningriik |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:William Beveridge D 17134.jpg|pisi|Lord Beveridge]]
'''William Henry Beveridge''', '''parun Beveridge''' KCB (5. märts 1879 – 16. märts 1963) oli [[suurbritannia]] majandusteadlane, progressiivne mõtleja ja sotsiaalreformaator. Tema [[sotsiaalkindlustus]]alane raport
Lord
Elu jooksul kirjutas Beveridge laialdaselt töötuse ja sotsiaalkindlustuse teemadel. Ta oli üks tuntumaid Suurbritannia Liberaalse Partei liikmeid.
11. rida:
==Elu ja karjäär==
Pärast ülikooli töötas Beveridge esialgu advokaadina. Tal tekkis huvi sotsiaalteenuste vastu ja ta kirjutas ühiskondlikest teemadest kõnelevaid ajaleheartikleid. 1903. aastal Londonis vaeste abistamisega tegelevas
1908. aastal, mil Beveridge'i peeti laialdaselt Ühendkuningriigi juhtivaks töötuskindlustuse asjatundjaks, tutvustas Beatrice Webb teda Winston Churchillile, kes oli natuke varem kaubanduskoja presidendina valitsusse saanud. Churchill kutsus Beveridge'i kaubanduskojaga liituma. Beveridge tegeles seal riikliku tööturuameti juurutamise ning töötuse ja vaesuse vastase riikliku sotsiaalkindlustuse korraldamisega.[[esimene maailmasõda| Esimese maailmasõja]] ajal oli ta seotud tööjõu mobiliseerimise ja ohjamisega. Pärast sõda anti talle aadlitiitel ning tast sai toiduministeeriumi kantsler.
17. rida:
1919. aastal lahkus ta avalikust teenistusest ja suundus Londoni Majanduskooli juhtima. Järgnenud aastatel kuulus ta ka mitmesse sotsiaalpoliitika valdkonna komisjoni ja komiteesse. Ta oli lähedalt seotud ühiskonna järkjärguliselt [[sotsialism]]ini reformimist taotleva [[fabianism|Fabiaanlaste Ühingu]] liikmetega.
1933. aastal aitas ta üles seada Akadeemilise Abistamise Nõukogu (
1937. aastal kinnitati Beveridge Oxfordi Ülikooli
==Sõjaaegne töö==
Kolm aastat hiljem kutsus sõjaaegse valitsuse tööminister [[Ernest Bevin]] Beveridge'i juhtima oma ministeeriumi hoolekandeosakonda. Beveridge, kes oli hakanud pooldama tsentraliseeritud planeerimise süsteemi, ütles pakkumisest ära, kuid teatas, et oleks huvitatud briti tööjõu korraldamisest. Bevin ei tahtnud Beveridge'i ohjade juurde lubada, kuid tellis talt suhteliselt vähetähtsa tööjõudu käsitleva uuringu. Nii
===Raport sotsiaalkindlustusest===
Kui tervishoiuminister [[Ernest Brown]] kuulutas 1941. aasta mais välja, et moodustamisel on komitee ülesandega uurida sotsiaalkindlustust ja teha ettepanekuid hoolekandestruktuuride parandamiseks, oli see Bevini jaoks võimalus Beveridge'ist lahti saada. Beveridge'ile tehti ettepanek asuda komitee eesistuja kohale. Beveridge leppis kohaga vastumeelselt kuna nägi seda algul kui takistust oma tööjõuteemalises tegevuses.<ref>Paul Addison,
1942. aastal toodi [[parlament|parlamendi]] ette raport pealkirjaga
Beveridge'i seisukohad leidsid ühiskonnas laialdast poolehoidu. Ta pöördus [[konservatism|konservatiivide]] ja teiste skeptikute poole kuulutades, et hoolekandeinstitutsioonid suurendaksid sõjajärgse briti tööstuse konkurentsivõimet kuna tööjõukulud nagu tervishoid ja pensionid liigutataks erasektorist avaliku sektori kanda. Ühtlasi tooks hoolekanderiik kaasa tervema, jõukama, motiveerituma ja produktiivsema töötaja ning kannustaks nõudlust briti toodete järele.
Beveridge'i jaoks oli täielik tööhõive (kui töötus ei ületa 3%) 1942. aasta raportis esitletud hoolekandeprogrammi tugipunktiks. 1944. aastal kirjutatud raamatus
==Hilisem karjäär==
1944. aastal valiti Beveridge varsti pärast Liberaalse Partei liikmeks astumist parlamendi alamkotta. 1945. valimistel teda parlamenti ei valitud.
1945. aasta valimised võitnud leiboristlik valitsus hakkas Beveridge’i raporti soovitusi järgides üles ehitama kaasaegset hoolekanderiiki. 1948. aastal loodi riiklik tervishoiusüsteem, mis tagas kõigile ühiskonna liikmeile maksumaksja rahastatud raviteenuse. Samuti asutati riiklik toetussüsteem, mis pidi 'hällist hauani' pakkuma kaitset ja turvalisust. Uus süsteem tugines osaliselt varasema peaministri [[David Lloyd George]]’i poolt sisse seatud riikliku kindlustuse süsteemile.
1946. aastal sai Beveridge paruni tiitli (
==Eugeenika==
Beveridge oli [[Eugeenika]] Ühingu liige. Ühing soovis seista selle eest, et uuritaks meetodeid, kuidas saaks sigimise kontrollimise kaudu inimrassi 'parandada'. 1909. aastal tegi ta ettepaneku, mille kohaselt riik peaks küll toetama mehi, kes pole võimelised tööd tegema, kuid peaks neilt alatiseks ära võtma kõik kodanikuõigused (sh valimisõiguse ja isaks saamise õiguse).<ref name="Sewell">Dennis Sewell (25.11.2009) [http://www.spectator.co.uk/features/5571423/how-eugenics-poisoned-the-welfare-state/ How eugenics poisoned the welfare state].The Spectator.</ref> Londoni Majanduskooli direktorina üritas Beveridge sinna luua sotsiaalbioloogia osakonda. On spekuleeritud, et tema lahkumise põhjus võis peituda lahkarvamustes eugeenika uurimise pooldajate ja vastaste vahel.<ref>[http://www.timeshighereducation.co.uk/145449.article "Five years of Darwin seminars: a paradigm shift?"]. Times Higher Education. 15.03.1999.</ref>
1940.
Dennis Sewelli väitel esines Beveridge sama päeva õhtul kui parlamendi alamkoda tema raportit arutas ka Eugeenika Ühingu ees. Ühingu nägemuses pidid lastetoetused olema diferentseeritud – [[keskklass]]i kuuluvad lapsevanemad pidid saama suuremaid toetusi kui [[töölisklass]]i kuuluvad vanemad. Kuigi valitsus oli teada andnud, et lastetoetused tulevad universaalsed, avaldas Beveridge lootust, et kunagi hiljem saab toetuse määrad diferentseerida.<ref name="Sewell" /><ref>
==Kirjatöö==
*
*
*
*
*
*
*
==Viited==
|