Kaltsedon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+"Kaltsedoni erimid" |
topeltviide välja |
||
57. rida:
Kaltsedoni erimit, millel on kihiline ehitus, nimetatakse [[Ahhaat|ahhaadiks]].<ref name="wilder"/> Kihid on omavahel alati paralleelsed, kuid nende paksus võib olla erinev. Kihtides olevad erinevad värvid tulevad esile vöödilise tekstuurina, mis on tavaliselt jaotunud kontsentriliselt, paralleeltekstuure esineb harva. Tekstuur võib olla muguljas, silmakujuline, dendriitjas või ooliitne. Sageli on ahhaadi keskel õõnsus, mis on täidetud [[ametüst]]i, [[suitsukvarts]]i, [[kaltsiit|kaltsiidi]] või [[tseoliit|tseoliidi]] [[kristall]]idega.
Ahhaati tunti juba 8000 aastat tagasi, sellele annavad kinnitust arheoloogilised leiud. Kuigi ahhaat oli juba [[sküüdid|sküütide]] seas levinud, siis nimetuse andis talle [[Theophrastos]] (376–287 eKr
Antiikajal saavutas ahhaat suure populaarsuse. Sel ajal tunti juba ahhaadi kunstlikku värvimist ning sellest valmistati kaunistusi ja tehti gemme. Ahhaati on leitud paljudelt arheoloogiliselt väljakaevamistelt, näiteks [[Knossose palee]] juurest [[Kreeta]]l, mis näitab, et ahhaati kasutati juba [[Minose kultuur]]is [[pronksiaeg|pronksiajal]]
| archiveurl= http://web.archive.org/web/20070716052933/http://www.gem.org.au/agate.htm| archivedate=16. juuli 2007 <!--DASHBot-->| deadurl= no}}</ref>▼
▲ Antiikajal saavutas ahhaat suure populaarsuse. Sel ajal tunti juba ahhaadi kunstlikku värvimist ning sellest valmistati kaunistusi ja tehti gemme. Ahhaati on leitud paljudelt arheoloogiliselt väljakaevamistelt, näiteks [[Knossose palee]] juurest [[Kreeta]]l, mis näitab, et ahhaati kasutati juba [[Minose kultuur]]is [[pronksiaeg|pronksiajal]]. .<ref>{{cite web
Ahhaat võib olla väga erineva värvusega: hall, hallikassinine, valkjas, sinakasvalge, sinine, heleroosa, kreemikasvalge, punakas, rohekassinine, punakassinine, punakaspruun, pruun, kollakaspruun, oranž kuni hallikasmust. Värvus sõltub teiste mineraalide suletistest, näiteks [[kloriit|kloriidi]], [[hematiit|hematiidi]], [[götiit|götiidi]], [[seladoniit|seladoniidi]] jne. See võib olla läbipaistmatu või kergelt läbikumav, esineb klaasiläige, matt või siidiläige. Murdepind on ebatasane – ka ahhaadil on kaltsedonile omane karpjas murre ja puudulik lõhenevus. <ref>Dud'a, Rudolf; Rejl, Luboš (1996). Väike vääriskivi Raamat.</ref>.
122. rida ⟶ 114. rida:
{{viited|allikad=
<ref name="wilder">{{cite book| first= David D. Alt| last=Donald W. Hyndman| authorlink=| coauthors=| year= 2002| title= Roadside Geology of Oregon| edition=18th| publisher= ountain Press Publishing Company| location= Missoula, Montana| pages = 286| isbn= 0-87842-063-0 }}</ref>
▲<ref name="Creek Agate">{{cite web|url=http://www.gem.org.au/agate.htm|title= Agate Creek Agate|accessdate=2007-07-01| archiveurl= http://web.archive.org/web/20070716052933/http://www.gem.org.au/agate.htm| archivedate=16. juuli 2007 <!--DASHBot-->| deadurl= no}}</ref>
}}
| |||