Erinevus lehekülje "Leetrid" redaktsioonide vahel

Lisatud 1771 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
(Parandasin trükivea)
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
'''Leetrid''' ([[ladina keel|ladina]] ''morbilli'', [[inglise keel|inglise]] ''measles'', ''rubeola'')<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 404:2004.</ref> on [[leetriviirus]]e põhjustatud lümfotroopne [[infektsioonhaigus]] (lööbehaigus) inimestel.
{{Haiguste teabekast
 
| RHK10 = {{RHK10|B|B|05|}}
==Leetrihaiged==
| ICD9 = {{ICD9|055}}
 
| Pilt = Morbillivirus measles infection.jpg
'''Leetrid''' ([[ladina keel|ladina]] ''morbilli'', [[inglise keel|inglise]] ''measles'', ''rubeola'')<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 404:2004.</ref> on [[leetriviirus]]e põhjustatud lümfotroopne [[infektsioonhaigus]] (lööbehaigus) inimestel. Enamik mittekaitsepoogitutest aga ka vaktsineeritutest ([[MMR vaktsiin]] – leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiin) põeb leetreid lapsepõlves. Need, kes on lapsepõlves vaktsineeritud, võivad põdeda haigust noorukina või ka täiskasvanuna.<ref>Lippincott Williams and Wilkins,[http://books.google.ee/books?id=R_ihveiNZFkC&pg=PA885&lpg=PA885&dq=professional+guide+to+disease+measles&source=bl&ots=2PkBwyy92L&sig=6_g5Xxgt76UUhhVBKcuG76zbCMk&hl=et&sa=X&ei=L4r0Upq-BeKy7AbCzYCYDA&redir_esc=y#v=onepage&q=professional%20guide%20to%20disease%20measles&f=false "Professional Guide to Diseases"], 10 th ed, trükk, lk 884 – 886 , 2013, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 077.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
|Ladinakeelne nimi=Morbilli
 
|Pilditekst=Nahk leetrite kolmandal haiguspäeval.
{{Vaata|== Leetriviirus}} ==
| DiseasesDB = 7890
{{Vaata|Leetriviirus}}
| MedlinePlus = 001569
 
| eMedicineSubj = derm
[[Leetriviirus]] on lipiidkestaga üheahelaline [[RNA-viirus]], mille genoomis on tuvastatud 6 [[geen]]i -N,P,M,F,H,L.
| eMedicineTopic = 259
 
| eMedicine_mult = {{eMedicine2|emerg|389}} {{eMedicine2|ped|1388}}
1990. aastast alates on tuvastatud järgmised genotüübid: A*, B2, B3, C1, C2, D2, D3, D4, D5, D6, D7, D8, D9, D10, D11, G2, G3, H1, H2.
| MeshID = D008457
 
}}
Leetriviirus ([[Edmonstoni tüvi]]) eraldati (korjati) [[1954]]. aastal neerurakkudest[[neerurakk]]udest [[John F. Enders]]'i ja tema kaastöötajate poolt.
'''Leetrid''' ([[ladina keel|ladina]] ''morbilli'', [[inglise keel|inglise]] ''measles'', ''rubeola'')<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 404:2004.</ref> on [[leetriviirus]]e põhjustatud lümfotroopne [[infektsioonhaigus]] (lööbehaigus) inimestel. Enamik mittekaitsepoogitutest aga ka vaktsineeritutest ([[MMR vaktsiin]] – leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiin) põeb leetreid lapsepõlves. Need, kes on lapsepõlves vaktsineeritud, võivad põdeda haigust noorukina või ka täiskasvanuna.<ref>Lippincott Williams and Wilkins,[http://books.google.ee/books?id=R_ihveiNZFkC&pg=PA885&lpg=PA885&dq=professional+guide+to+disease+measles&source=bl&ots=2PkBwyy92L&sig=6_g5Xxgt76UUhhVBKcuG76zbCMk&hl=et&sa=X&ei=L4r0Upq-BeKy7AbCzYCYDA&redir_esc=y#v=onepage&q=professional%20guide%20to%20disease%20measles&f=false Professional Guide to Diseases], 10 th ed, , lk 884 – 886 , 2013, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 07.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
=== Epidemioloogia ===
|}
 
==Nakkus ja viiruse paljunemine peremeesorgansimis==
==Leetriviiruse laboratoorne eraldamine==
{{Vaata|Leetriviirus}}
 
Leetriviirus ([[Edmonstoni tüvi]]) eraldati (korjati) [[1954]]. aastal neerurakkudest [[John F. Enders]]'i ja tema kaastöötajate poolt.
 
==Nakatumine ja paljunemine==
Leetriviirus levib inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu või nakatunu nina- ka suueritistega kokku puutudes. Leetriviirus siseneb ülemiste hingamisteede kaudu.
 
Viiruse [[transkriptsioon]] elusrakkudes toimub [[lümfisüsteem]]i [[kude]]des ja [[elund]]ites ning lümfisüsteemi rakkude (näit dendriitrakud, monotsüüdid,[[T-lümfotsüüdid]]) [[tsütoplasma]]s ja [[rakumembraan]]is. Edasi paljuneb leetriviirus peremeesorganismi teistes vastuvõtlikes ja koostööaltites elundites nagu [[nahk]], [[silm]]a [[sidekest]], [[kops]]ud, [[seedekulgla]], [[maks]], [[neerud]], [[suguelund]]ite [[limaskest]] ja [[peaaju]].
 
Viiruse paljunemise täpseid molekulaarseid tasandeid käesoleval ajal ei tunta, samuti puudub kõikehaarav ülevaade osalevatest valkudest ja geenidest ning signaaliradadest.
===Immunopatoloogia===
 
Leetriviirus põhjustab nakatunul raskekujulist [[immunosupressioon]]i, mis kujuneb 10. peiteperioodi päeval ja kestab 3–4 nädalat pärast lööbe kadumist. Leetrite indutseeritud immunosupressiooni tekkemehhanisme veel hästi ei tunta, kuid arvatakse, et viirus nakatab:
*a) dentriitrakke ja monotsüüte takistades neil antigeenide presenteerimist;
*b) ringlevate T-lümfotsüütide arv väheneb ligi 50% võrra, nii [[apoptoos]]i kui ka paljunemisraskuste tõttu;
*c) toimub [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi düsbalanseerimine – T<sub>H</sub>1 nihkub T<sub>H</sub>2-le.<ref>Neal Nathanson ''et al.'', [http://books.google.ee/books?id=suFRboHkEUIC&pg=PA99&dq=immunosuppression+mechanism&hl=et&sa=X&ei=Rwe4U8OeMqOO7Qaz54DwDg&ved=0CCIQ6AEwAQ#v=onepage&q=immunosuppression%20mechanism&f=false Viral Pathogenesis and Immunity], 2. trükk, Academic Press, lk 106, 2007, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 05.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Leetriviiruse osakeste märklaud-elundiks on [[tüümus]].<ref>PAUL G. AUWAERTER, HIDETO KANESHIMA, JOSEPH M. MCCUNE, GORDON WIEGAND, ja DIANE E. GRIFFIN, http://jvi.asm.org/content/70/6/3734.full.pdf Measles Virus Infection of Thymic Epithelium in the SCID-hu Mouse Leads to Thymocyte Apoptosis, JOURNAL OF VIROLOGY, juuni 1996, lk 3734–3740, 70. väljaanne, nr 6, veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
==Sümptomaatika==
 
===Asümptomaatilised leetrid===
Asümptomaatiliste leetrite puhul, harilikult noorukitel ja täiskasvanutel keda on vaktsineeritud aga ka immuunpuudulikkusega[[immuunpuudulikkus]]ega inimestel võib enamik sümptomeid puududa. Esineda võib palavikku ja väiksemaid lööbe laigukesi keha erinevais paigus. Kuna sümptomid erinevad leetrite omast tunduvalt siis on asümptomaatilisi leetreid raske diagnoosida.
 
==Diagnoos==
 
Diagnoosikoodi paneb Eestis kirja [[perearst]] - [[haigla]]sse sattudes [[valvearst]].
 
{{Haiguste teabekast
| RHK10 = {{RHK10|B|B|05|}}
| ICD9 = {{ICD9|055}}
| Pilt = Morbillivirus measles infection.jpg
| Ladinakeelne nimi= Morbilli
| Pilditekst= Nahk leetrite kolmandal haiguspäeval.
| DiseasesDB = 7890
| MedlinePlus = 001569
| eMedicineSubj = derm
| eMedicineTopic = 259
| eMedicine_mult = {{eMedicine2|emerg|389}} {{eMedicine2|ped|1388}}
| MeshID = D008457
}}
 
[[Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni]] [[RHK-9|9. versioonis]] tähistatakse leetreid koodiga 055., mida tüsistuste korral täpsustatakse.
 
[[Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|RHK-10]]-s liigitatakse leetrid naha- ja limaskestakahjustusega viirushaiguste hulka : [B05].
 
==Eristusdiagnoos==
Diagnoosimiseks tuleks läbi viia [[eristusdiagnoos]] eraldamaks leetreid teistest viiruste poolt põhjustatud lööbehaigustest, nagu [[herpesviirusnakkused]], [[äkkeksanteem]], [[punetised]] ja [[tuulerõuged]].
 
===Immunopatoloogia===
 
Leetriviirus põhjustab nakatunul raskekujulist [[immunosupressioon]]i, mis kujuneb 10. peiteperioodi päeval ja kestab 3–4 nädalat pärast lööbe kadumist. Leetrite indutseeritud immunosupressiooni tekkemehhanisme veel hästi ei tunta, kuid arvatakse, et viirus nakatab:
*a) [[dentriitrakk]]e ja [[monotsüüt]]e takistades neil [[antigeenide esitlemine|antigeenide esitlemist]];
*b) ringlevate T-lümfotsüütide arv väheneb ligi 50% võrra, nii [[T-rakkude apoptoos]]i kui ka paljunemisraskuste tõttu;
*c) toimub [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi düsbalanseerimine – T<sub>H</sub>1 nihkub T<sub>H</sub>2-le.<ref>Neal Nathanson ''et al.''jt, [http://books.google.ee/books?id=suFRboHkEUIC&pg=PA99&dq=immunosuppression+mechanism&hl=et&sa=X&ei=Rwe4U8OeMqOO7Qaz54DwDg&ved=0CCIQ6AEwAQ#v=onepage&q=immunosuppression%20mechanism&f=false Viral Pathogenesis and Immunity], 2. trükk, Academic Press, lk 106, 2007, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 055.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Leetriviiruse osakeste märklaud-elundiks on [[tüümus]].<ref>PAUL G. AUWAERTER, HIDETO KANESHIMA, JOSEPH M. MCCUNE, GORDON WIEGAND, ja DIANE E. GRIFFIN, http://jvi.asm.org/content/70/6/3734.full.pdf Measles Virus Infection of Thymic Epithelium in the SCID-hu Mouse Leads to Thymocyte Apoptosis, JOURNAL OF VIROLOGY, juuni 1996, lk 3734–3740, 70. väljaanne, nr 6, veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
==Ravi==
Leetrite ravi siiani puudub. Patsiendil soovitatakse palju vedelikku juua, puhata. Arsti soovitusel võib pakkuda palavikualandavaidpalavikku alandavaid ja valuvaigistavaidvalu vaigistavaid vahendeid.
 
Uuringud (sh [[metaanalüüs]]) on tuvastanud, et suuremates kogustes [[A-vitamiin]]i manustamine võib vähendada alla 2-aastaste laste pneumooniat ja suremust.<ref>Huiming Y, Chaomin W, Meng M.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16235283 Vitamin A for treating measles in children.], Cochrane Database Syst Rev. 2005 Oct 19;(4):CD001479, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref><ref>Christopher R Sudfeld, Ann Marie Navar ja Neal A Halsey, [http://ije.oxfordjournals.org/content/39/suppl_1/i48.full Effectiveness of measles vaccination and vitamin A treatment], Int. J. Epidemiol. (2010) 39 (suppl 1): i48-i55.doi: 10.1093/ije/dyq021, Veebiversioon (vaadatud 077.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
==Tüsistused==
 
Leetride nähtavad haigusilmingud kaovad harilikult 10 päeva jooksul. Komplikatsioonideks on [[keskõrvapõletik]], [[kopsupõletik]], kaela [[lümfisõlmepõletik]], [[entsefaliit]] ja [[surm]].
 
==== Haigestumine Eestis ====
 
Eestis[[Eesti]]s ei ole Terviseameti andmetel 2014. aastal registreeritud ühtegi leetrite haigusjuhtu.<ref>[http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/statistika/2014/Nakkus_dets_2014.pdf Nakkushaigustesse haigestumine], veebiversioon (vaadatud 14.01.2015.a.)</ref>
 
==Epideemiad==
[[Berliin]]is hakkas oktoobris 2014 levima leetrite puhang, nakatunuid on 574<ref>Pia Heinemann, [[Die Welt]], [http://www.welt.de/gesundheit/article137743082/Warum-Masern-toedlich-enden-koennen.html Warum Masern tödlich enden können], 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>. Seisuga 23. veebruar 2015 on teatatud ühe pooleteistaastase väikelapse surmast.<ref>[[Delfi (portaal)|Delfi]], [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/berliinis-suri-leetritesse-vaike-laps-ning-suleti-uks-kool?id=70863291 Berliinis suri leetritesse väike laps ning suleti üks kool], 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)</ref>
 
26. veebruari seisuga 2015 on nakatunute arv 637.
 
== Ajaloolist ==
== Termin ==
 
''Rubeola'' sünonüümid : ''Morbilli'', ''Blacitae'', ''Febris morbillosa'' (Hoffman) , ''Phoeicismus'' (Plouquet), ''Typhus morbillosus'' (Cricton), ''Enanthesis rubeola'' (Good).<ref>[[Thomas Bateman]], [[Robert Willan]], [[Anthony Todd Thomson]], [https://books.google.ee/books?id=0x4SAAAAYAAJ&pg=PA72&dq=Thomas+Bateman+about+morbilli&hl=et&sa=X&ei=ik2zVKjJGpL3auaHgJgO&ved=0CB8Q6AEwAA#v=onepage&q=Thomas%20Bateman%20about%20morbilli&f=false "A practical synopsis of cutaneous diseases, according to the arrangement of Dr. Willan, exhibiting a concise view of the diagnostic symptoms and the method of treatment"], 8. trükk, toimetanud Anthony Todd Tomson, London, lk 72, 1836, [[The Medical Heritage Library]] raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
==MMRVaata vaktsiinka==
{{Vaata|* [[MMR vaktiin}}]]
 
==Viited==
 
==Välisallikad==
* Alexandra Valsamakis, Hideto Kaneshima ja Diane E. Griffin, [http://jid.oxfordjournals.org/content/183/3/498.full Strains of Measles Vaccine Differ in Their Ability to Replicate in and Damage Human Thymus], J Infect Dis. (2001) 183 (3): 498-502. doi: 10.1086/318073, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Jane E. Libbey ja Robert S. Fujinami., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK2487/ Chapter 19 Virus-induced Immunosuppression], toimetajad Brogden KA ja Guthmiller JM, Polymicrobial Diseases., Washington (DC): ASM Press; 2002., veebiversioon (vaadatud 8.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Lippincott Williams and Wilkins,[http://books.google.ee/books?id=R_ihveiNZFkC&pg=PA885&lpg=PA885&dq=professional+guide+to+disease+measles&source=bl&ots=2PkBwyy92L&sig=6_g5Xxgt76UUhhVBKcuG76zbCMk&hl=et&sa=X&ei=L4r0Upq-BeKy7AbCzYCYDA&redir_esc=y#v=onepage&q=professional%20guide%20to%20disease%20measles&f=false Professional Guide to Diseases], 10. trükk, lk 884–886, 2013, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
 
; Leetrite [[laboratoorne diagnoosimine]]
* [[WHO]], WHO/IVB/07.01, [http://www.who.int/immunization/monitoring_surveillance/burden/laboratory/Manual_lab_diagnosis_of_measles_rubella_virus_infection_ENG.pdf Manual for the laboratory diagnosis of measles and rubella virus infection], 2007, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small> (''inglise keeles'')</small>
 
; [[Reesusmakaak]]idel
* [http://www.genome.jp/kegg-bin/show_pathway?mcc05162+716170 Measles - Macaca mulatta (rhesus monkey)]
 
 
<small>''Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit [[:de:Masern]] seisuga 07.02.2014.''</small>
24 052

muudatust