Taani valdused Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
1. rida:
'''Taani valdused Eestis''' olid
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
{{Sisukord paremale}}
10. rida:
1219. aasta suvel saabusid koos Taani kuninga [[Waldemar II]] ja taani laevastikuga [[Revala|Revala maakonnas]] ja asusid [[Lyndanise]]sse suur hulk kõrgeid ilmalikke ja vaimulikke ametimehi: Peapiiskop [[Anders Sunesen]] ([[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskopkonna]] [[peapiiskop]] ja paavst [[Innocentius III]] poolt määratud [[Rooma paavsti legaat Põhjamaades]]), kolm piiskoppi, [[Eestimaa piiskop]] [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderich]] ning Taani kuninga [[vasall]], [[lõunaslaavlased|slaavlaste]] [[vürst]] [[Wizzlaus]] (''Wenezlaus'').
Kuningas Waldemar II-le oli Rooma paavst [[Honorius III]] 19. oktoobril 1218
Rmt: Gli inizi del cristianesimo in Livonia-Lettonia. Atti del Colloquio Internationale di Storia Ecclesiastica, in occasione dell´ VIII centenario della Chiesa in Livonia (11861986). Roma, 24–25 Giugno 1986. Libreia Editrice Vaticana. Città del Vaticano, 194–195</ref>.
[[File:Scandinavia1219.png|pisi|Taani kuninga valdused ja Skandinaavia 1219]]
22. rida:
====Ülestõus 1222–1224====
Aastatel [[1222]]–[[1224]] toimus eestlaste ülestõus vallutajate vastu, mille alustasid saarlased. Ülestõusu käigus vabastati kogu Eestimaa välja arvatud [[Tallinn]]. Taanlased kutsusid [[Mõõgavendade ordu]] appi ülestõusu maha suruma, kuid
====Konfliktid Mõõgavendade orduga====
31. rida:
Rahu Mõõgavendade ordu ja Taani kuninga vahel taastus alles pärast [[Vordingborgi rahuleping]]u sõlmimist 1238. aastal, millele kirjutasid alla ka kolm dominiiklast ja mille tulemusel taastus Taani kuninga võim Tallinnas ja Põhja-Eestis.
Paavsti [[legaat|legaadi]] [[Modena Wilhelm]]i (''Modena Guillemuse'') osavõtul sõlmitud [[Stensby leping]]u kohaselt tagastas Rooma paavstile alluv vaimulik [[Liivi ordu]], kui Mõõgavendade ordu järglane, [[1238]]. aastal Taanile [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]ed [[Revala]], [[Harjumaa|Harju]] ja [[Virumaa|Viru]], [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]] maakonnad (umbes
==Taani võim Eestis
===Ilmalik võim, Eestimaa hertsogkond===
Hiljemalt [[1271]]. aastast
;Taani kuninga asehaldurid Tallinnas:
{{Vaata|Taani kuninga asehaldurite loend}}
46. rida:
Kiriklikult moodustati Taanile tagastatud aladest [[Katoliku kirik Eestis|Rooma-Katoliku kiriku]] [[Tallinna piiskopkond]], mis allus kuni [[1374]]. aastani [[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskopkonna]] [[Lundi peapiiskop|peapiiskopile]], [[Rootsi]]s. [[Piiskop]]i asukohaks määrati Tallinn ning tema [[diötsees]]i kuulus peale Harju- ja Virumaa veel Järvamaa. Virumaale oli paavsti poolt määratud ka [[Virumaa piiskop]]. Ilmalikku võimu Tallinna piiskopil ei olnud ja ta ei kuulunud Vana-Liivimaa [[maahärra]]de hulka. [[13. sajand]]il, kuni [[1274]]. aastani eksisteeris veel [[Virumaa piiskopkond]], mis ühendati [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkonnaga]].
===Kuninga läänimehed===
Eestimaa hertsogkonna maavaldused olid suures osas [[Valdemar-Eriku lääniõigus]]e alusel [[lään]]istatud saksa päritolu vasallidele. [[13. sajand]]il kuulus Harju ja Viru vasallide hulka ka eestlasi (erinevatel andmetel umbes 10–30
Saksa läänimeeste iseseisvus kuninga asevalitseja suhtes on küllaltki suur. Põhilist läänisuhte kohustust, osalemist [[süserään]]i väes sõdades nad ei täitnud. Kuna ka Taani kuningas ei suutnud osutada neile sõjalist abi sõjategevuses mittealluva maarahvaga ning idasuunalt [[Novgorodi vabariik]] ja [[Pihkva vürstiriik]]) teostatavate sõjaretkede vastu, tekkisid Taani kuninga vasallidel (omaaegses kirjaviisis kuninga meestel, ladina ''homines regis'') tihedad kontaktid [[Mõõgavendade ordu]] ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnaga]], kellega neil olid ühised vaenlased. Kuninga läänimehed osalesid koos Mõõgavendade orduga, Taani kuninga nõusolekul, koos tema poegadega, sõjaretkel 1240. aastal Venemaale. 1241. aastal osalesid läänimehed ka ordu sõjaretkes [[Vadjamaa]]le.
52. rida:
==Taani võimu lõpp==
14. sajandi esimesel kolmandikul toimus [[Taani ajalugu#Keskaeg|Taani]] riigis parajasti äärmine lagunemine ja kuningas [[Christoffer II]], kes oli suures rahahädas, pantis laenu katteks ka [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonna]], mille nimeline [[Eestimaa hertsog|hertsog
1324. aastal oli kuninga Christopher II tütar Margareta abiellunud [[Brandenburgi mark]]krahv Ludwigi, [[Saksa-Rooma keiser]] [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]]-i pojaga, millega tuli Ludwig V-
Vältimaks Knut Porse pärija, [[Rootsi kuningas|Rootsi]] ja [[Norra kuningas|Norra kuninga]] [[Magnus Eriksson]]i (kes kogus jõudu Läänemereäärsetel aladel ja oli juba saanud Taanilt [[Skåne maakond|Skåne]], temale kuulusid nii [[Turu]] kui [[Viiburi]]) nõudeid aladele, tunnistas Taani kuningas (1340–1375) [[Valdemar IV]] 1340. aastal oma venna Otto poolt 1333. aasta kinnitust, anda [[Eestimaa]] [[Saksa-Rooma keiser]] [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]]-i pojale [[Brandenburgi mark]]krahvile Ludwig V-ile kaasavaraks. Brandenburgi Ludwigil puudus ilmselt huvi Eestimaa vastu, kuid Liivimaa ordu juba kaua ihaldanud uusi valdusi Liivimaal. Kuid Liivimaa ordul polnud selleks mingit õiguslikku alust. Eestimaa hertsogil Valdemaril, oli aga vaja raha nii riigi kokkuostmiseks kui vana kaasavaravõla tasumiseks. Margareta (1305–1340) surma järel aga jäi kavandatud tehing Valdemar IV-Brandenburgi Ludwig V-Liivimaa ordu teostamata. Tallinna jäid endiselt resideerima Taani asevalitseja ning [[Lundi peapiiskop]]ile alluv [[Tallinna piiskop]].
1343. aastal
Valdemar IV sai [[Maarjamaa]] ([[jumalaema]] maa) müügi pärast Rooma paavsti käest karistada ning paavst kohustas Taani kuningat tehtud patu lunastamiseks sooritama [[palverännak]]u pühasse paika.
76. rida:
===Kahekümneviieaastane sõda===
1570. aastal puhkes [[Kahekümneviieaastane sõda]] Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning [[Moskva tsaaririik]] üritas Liivimaal rajada endast [[vasall|vasallisõltuvuses]] [[Liivimaa kuningriik]]i keskusega [[Põltsamaa]]l, kuhu [[Ivan IV]] (Ivan Julm) kutsus troonile [[Taani kuningas|Taani kuninga]]
===Taani valdused Eestis 17. sajandil===
[[Taani-Rootsi sõda|Taani-Rootsi]] sõja ([[1643]]–[[1645]]) tagajärjel kaotas Taani 1645. aastal sõlmitud [[Brömsebro rahuleping|Brömsebro rahulepinguga]] oma valdused Eestis.
|