Pegasus (kanderakett): erinevus redaktsioonide vahel

'''Pegasus''' on õhus käivituv [[kanderakett]], mis on mõeldud mehitamata kosmosemissioonideks. See on välja arendatud [[Orbital Science Corporation]]i poolt. See rakett viib [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasele orbiidile]] kuni 443-kilogrammiseid laadungeid. Pegasus lendas esimest korda aastal 1990 ning on kasutusel tänapäevani. Kanderakett koosneb kolmest tahkekütusega astmest ning valikulisest neljandast vedelkütusega astmest, mis aitavad raketil saavutada orbitaalkiirust.<ref name=":101">[http://www.spaceflight101.com/pegasus-xl-info.html], Pegasus XL,vaadatud 29.01.2015 </ref>

5. aprillil 1990 toimus esimene edukas Pegasuse missioon. Algselt kasutatud lennuk,B-52 Stratofortress NB-008, mis kanderaketi õhku viis, juhtis NASA testipiloot ning erru läinud astronaut Gordon Fullerton. Lennuk ise startis Edwardsi õhuväe keskusest, mis asub Lõuna-Californias.<ref name=":0">[https://www.orbital.com/LaunchSystems/SpaceLaunchVehicles/Pegasus/Mission_History/default.aspx], Pegasus, vaadatud 29.01.2015 </ref>

Pegasuse kanderaketist on 2 versiooni: standard ja XL. Pegasuse XLi hakati tootma aastal 1994. aastal. Rakett ise muutus suuremaks ning 1. ja 2. aste seepärast ka pikemaks, kolmas ja neljas aste on samad. Samuti genereerib XL ka suuremat tõukejõudu. Praegu toodetakse ainult Pegasus XL rakette.

• Pikkus: 16.,9 m (Pegasus), 17.,6 m (Pegasus XL)

• Diameeter: 1.,27 m

• Tiiva laius: 6.,7 m

• Kandevõime: 443 kg (diameeter: 1.,18 m, pikkus: 2.,13 m)<ref>[http://fas.org/spp/military/program/nssrm/initiatives/pegasus.htm],S.Buckley, Pegasus, 1997 ,vaadatud 29.01.2015 </ref>

[[File:Pegasus Launch from Dryden.jpg|thumb|250px|1991. aastal tehetudtehtud pilt, kus Pegasuse mootor süttib pealepärast seda, kui see on B-52 Stratofortressi alt lahti lastud.]]

Rakett viiakse alguses Stargazer L-1011 lennukiga kaheteistkümne kilomeetri kõrgusele, kus see lahti lastakse. Enne esimest staadiumitstaadiumi on see viis sekundit vabalangemises.<ref name=":101" />

PealePärast viie sekundilistviiesekundilist vabalangemist süttib Orion 50S tahkekütuse mootor. Rakett juhib ennast kasutadeskolmnurkse kolmnurkset tiibatiiva ja raketi taga olevaidolevate uimesiduimede abil. Esimene staadium kestab umbes 69 sekundit ja lõpeb 61 kilomeetrit kõrgemal maapinnast. Esimese staadiumi lõpuks kaovad kolmnurkne tiib ja uimed kaovad.<ref name=":101" />

Teisel staadiumil sütib Orion 50 tahkekütuse mootor ja asendi hoidmiseks kasutatakse tõukejõu vektorjuhtimist. See on siis kahes dimensioonis: selleks,kalde et hoida kallakuthoidmiseks ja kõrvalekallete vastu. Orion 50 põleb umbes ühe minuti ja kümne sekundi jagu. PealePärast seda kaob kate pealt ära ningja paljastakse satelliit, mida rakett kannab.<ref name=":101" />

Siis hakkab töötama Orion 38 mootor, mis töötab 64 sekundit. Põlemise lõppedes kukub ülejäänud rakett sateliidisatelliidi küljest lahti.<ref name=":101" />

Üks kõige suuremaid põhjuseid, miks kanderakettide starte edasi lükatakse on halvad ilmastikuolud. Lennukiga viiakse rakett kaheteistkümne kilomeetri kõrgusele stratosfääri, kus külgtuuled on nõrgad, aga lennuki õhku tõusmisel on ilm ikkagi faktoriks. Lennuki kasutamisel on suureks eeliseks ka raha kokkuhoid varustuse pealt, näiteks pole vaja stardiplatvormi ja sellega seonduvatseotud varustust. Lennukiga saab kanderakettikanderaketi käivitada ookeani kohalt, mistõttumis hoiabon kokkukokkuhoid kindlustusmaksude pealt. Alguses kasutati kanderakettide õhku viimiseksõhkuviimiseks NASA enda B-52 Stratofortress NB-008 lennukit. 1994ndal1994. aastal hakkas Orbital Science Corporations kasutama vana Air Canada modifitseeritud Lockheed L-1011 lennukit.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Pegasus_(rocket)], Wikipedia, Carrier aircraft.</ref>

[[File:Lockheed TriStar launches Pegasus with Space Technology 5.jpg|thumb|250px|Orbitali Lockheed L-1011 ''Stargazer''<nowiki/>'i all on Pegasuse kanderakett, mis kannab kosmosesse kolme sateliitisatelliiti.]]

[[File:Pegasus Launch from Dryden.jpg|thumb|250px|1991. aastal thetudtehtud pilt, kus Pegasuse mootor süttib pealepärast seda, kui on B-52 Stratofortressi alt lahti lastud]]

Aastatel 1990 kuni 20131990–2013 on olnud 42 missiooni, millest on ebaõnnestunud vaid 3.

* Maailma esimene eraisikute poolt väljaarnedatudväljatöötatud sõiduk kosmoselendudeks.

* Esimene rakett, mis viib satelliite orbiidile kasutades lennukitlennukiga.<ref name=":0" />