Erinevus lehekülje "Piusa jõgi" redaktsioonide vahel

Piusa jõgi (muuda)

Redaktsioon: 1. märts 2015, kell 21:39

Lisatud 4 baiti ,  6 aasta eest
P
resümee puudub
P
Piusa jõgi saab alguse [[Plaani Küläjärv]]est [[Haanja kõrgustik]]ul ja suubub [[Pihkva järv]]e. Voolab käänulises [[Piusa ürgorg|Piusa ürgorus]].
 
Jõe pikkus on 109 km, [[valgala]] 796 km&sup2;, millest 508 km&sup2; on Eesti teritooriumilterritooriumil, langus 212 m. Piusa on Eesti suurima [[langus]]ega jõgi. Piusa jõel on asunud 39 vesiveskit<ref>Külvik, Helen ''Setomaa'', Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.</ref>.
 
Jõe ääres asub [[Vastseliina]] alevik.
Piusa jõe ürgoru kaitseks on loodud [[Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala]], mis algab Vana-Vastseliina piiskopilinnuse varemetest ja kulgeb allavoolu. Kaitseala pindala on 720 hektarit. Kaitsealal paikneb ka [[Piusa ürgoru matkarada]].<ref name="Tammer 2005">Tammer, Enno ''Ümber Eesti'', Tartu: Tammerraamat, 2005.</ref>
 
Piusa jõgi on piirijõeks setode ja võrokeste vahel,: paremal kaldal on setode asualad ja vasakul kaldal võrokeste asualad.<ref name="Tammer 2005" /> Jõgi on ka piiriks Liivimaa ja Setomaa vahel, mis kujunes välja Saksa ekspansiooni pidurdumisel 1240. aastatel. Selline poliitiline piir tähistas ka piiri eri uskude vahel: õigeusk -– katoliku kirik<ref>Külvik, Helen ''Setomaa'', Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.</ref>.
 
==Vaata ka==
Kuriuss
Usaldatud kasutajad
123 108

muudatust

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Mobiilierinevus/4117909"