Redaktsioon: 27. oktoober 2014, kell 23:56 redigeeri Dexbot (arutelu \| kaastöö) 10 796 muudatust P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. märts 2015, kell 01:52 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
22. rida: Ala oli asustatud [[slaavlased\|lääneslaavlaste]] hõimudega, kui [[1143]]. aastal [[Holsteini krahv]] [[Adolf II (Schauenburg ja Holstein)\|Adolf II]] asustas Lübecki [[linn]]a. Vahepeal linn hävitati, kuid taastati [[Heinrich Lõvi]] poolt [[1159]]. aastal. Juba vanasse Lüübekisse oli tõmbunud üsna hoogsalt kaupmehi -– [[Friisid\|friislasi]], [[holland]]lasi ja [[vestfaal]]lasi. Uus Lüübek, algul võimsa [[Baieri hertsogkond\|Baieri]] ja [[Saksimaa hertsogiriik\|Saksimaa]] hertsogi Heinrich Lõvi soodustusel ja kaitse all, kujunes oma arenemises märksa jõulisemaks. Sellest sai esimene saksa linn Läänemere rannikul, suure ajaloolise murrangu esimene rajamärk, mis tähistas uut suunda selle mere lõunaranniku kaubanduslikus ja poliitilises arengus. [[Vabalinn]] Lübeck oli [[Hansa Liit\|Hansa Liidu]] pealinn 14. sajandist alates. [[Saksa_Riik\|Saksa keisririigi]] ja [[Saksa_Riik#Weimari_vabariik\|Weimari vabariigi]] ajal moodustas Lübeck koos Trave suudmes paikneva [[Travemünde]]ga eraldi liidumaa. 35. rida: Tallinnast veeti Lübeckisse ohtralt [[lina]]. 16. sajandil teravnes Tallinna ja Lübecki vaheline konkurents idakaubanduses, kui Tallinna kaupmehed püüdsid takistada lüübeklaste otsesidemeid Liivimaaga; selle tulemusel suundusid Lübecki laevad Tallinnast mööda, otse Narva ja [[Viiburi]]sse. Rivaliteet ning Lübecki laevade arest Rootsi võimude poolt 1562. aastal viis [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda\|Põhjamaade seitsmeaastase sõjani]]. Sõja käigus, kui [[Rootsi]] ja Lübeck olid eri leerides, oli Lübecki ja Eesti alade vahel ka otsene sõjaline kokkupõrge: 1569. aasta juulis saabus [[Tallinna laht]]e Taani ja Lübecki ühendatud laevastik, mis pommitas Tallinna reidilt linna 13 päeva jooksul ägedalt. Taanlased ja lüübeklased riisusid Tallinna sadama täiesti tühjaks ja said sõjasaagiks enam kui 30 kaubalaeva. Kuna sakslased ja baltisakslased liikusid Baltimaade ja Saksamaa vahet tihedalt veel sajandeid, pärinevad Lübeckist ka mitmed Eestis tegutsenud kultuuri- ja ühiskonnategelased, näiteks Glehnide suguvõsa Eesti haru rajaja, kaupmees Heinrich von Glehn ning Tartusse 1810. aastal kooli rajanud [[Johann Martin Asmuss]] Tartu kirjastaja [[Heinrich Laakmann]]. Tuntud raamatutegelastest on Lübeckis sündinud Indrek Hargla keskaegset ~~Tallinnat~~Tallinna kujutavate kriminaalromaanide peategelane, apteeker [[Melchior Wakenstede]]. [[Tartu Jaani kirik]]u üks kabeleid kandis nime Lübecki kabel. 2004. aastal ~~anti~~pandi Jaani kiriku kõrval ~~asuvale~~asuva jalakäijate ~~tänavale~~tänava nimeks [[Lüübeki tänav]]. == Vaata ka ==

Lübeck: erinevus redaktsioonide vahel