Erinevus lehekülje "17. sajand Eestis" redaktsioonide vahel

[[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)]] oli katkenud [[1611]]. aasta aprillis sõlmitud [[relvarahu]]ga, mida hiljem pikendati. Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] otsustas 1617. aastal ära kasutada soodsat situatsiooni ning rünnata poolakaid, [[Rzeczpospolita]] vasallriigis [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigis]], kus samal ajal leidsid aset ägedad sisevõitlused ja kohaliku aadli kodusõda, mille üks pool, taotles abi ka rootslastelt. 1617. aasta juunis saabusid rootsi väed Väina jõe suudmesse nelja Rootsi sõjalaevaga ning võtsid Farensbachilt üle, Väina jõe suudmes asunud Daugavgriva kindluse. Juuli lõpul saabus laevadega Rootsi vägi, kes ei julgenud aga hästi kindlustatud [[Riia kindlus]]t rünnata, vaid purjetas [[Pärnu piiramine (1617)|Pärnu alla ja sundis linna mõnepäevase piiramise järel]], [[11. august]]il kapituleeruma. Rootsi väed okupeerisid Liivimaa ranniku, [[Grobina]]st [[Pärnu]]ni. 18. augustil vallutati [[Salatsi]] ning hilissuvel kontrollisid Rootsi väed peaaegu kogu Liivimaad, välja arvatud [[Riia ajalugu|Riia]] linna.

[[File:1627 Europa Bertius.jpg|pisi|Euroopa kaart [[1627]]. aastal. [[Petrus Bertius]]e kaart]]

{{Vaata|Rootsi-Poola sõda (1617–1618)}}

[[Pilt:Sw BalticProv en.png|pisi|250px|Rootsi Läänemereäärsed dominioonid 17. sajandil]]

{{Vaata|Eestimaa rüütelkond}}, ''[[Liivimaa rüütelkond]]'', ''[[Saaremaa rüütelkond]]''

 

 

[[1629]]. aasta [[Altmargi vaherahu]]ga loovutas Rzeczpospolita kõik [[Väina jõgi|Väina jõest]] põhja pool asuvad Rzeczpospolita alad Rootsile. Selle tulemusel läks kogu mandri-Eesti Rootsi võimu alla. [[1645]]. aastal [[Brömsebro rahu]]ga sai Rootsi Taani kuningriigilt [[Saaremaa]] ja [[Muhu]] saare. [[1660]]. aastal [[Oliwa rahu]]ga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt [[Ruhnu saar]]e.

[[16. sajand]]i lõpul ning [[17. sajand]]i alguses oli Taani Läänemere piirkonnas suurvõimuks: kuningriik hõlmas [[Ojamaa]]d, [[Skåne]]t tänapäeva Lõuna-Rootsis, [[Halland]]it ja [[Blekinge]]t, lisaks [[Norra]] ja [[Schleswig-Holsteini hertsogkond]]i ning ka [[Saaremaa]]d. Taani krooni alla kuulusid ka [[Fääri saared]] ja [[Island]], millele lisandus ülemvõimu taotlus [[Gröönimaa]] üle.

 

 

==Vene-Rootsi sõda==

[[File:1659 Europæ Nova Descriptio Blaeu.jpg|pisi|300px|Euroopa kaart [[1659]]. aastal. [[Joan Blaeu]], ''Europæ Nova Descriptio'']]

[[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|"Kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal". <br>[[Nicolas de Fer]]i kaart aastast [[1700]].]]

*[[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)]]

*[[1611]]–[[1613]] – Rootsi ja Taani vaheline [[Kalmari sõda]] ja sõjategevus [[Saaremaa|Saare-]], [[Hiiumaa|Hiiu-]], [[Muhu]] ja [[Läänemaa]]l<ref>[http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=135 Kalmari sõda Eestis 1611 – 1613]</ref>

*1687 – [[1687. aasta adramaadrevisjon]]

*[[1690]]–[[1710]] – Tartu ülikooli teine tegevusjärk ([[Academia Gustavo-Carolina]], [[1699]]–[[1710]] [[Pärnu]]s).

* 1693 – [[Johan Hornung]] avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika ja pani kirja [[põhjaeesti kirjakeel|põhjaeesti kirjakeele]] reeglid, mida tuntakse [[vana kirjaviis]]i nime all ja mis oli kasutusel [[19. sajand]]i keskpaigani.

* [[1694]] – Rootsi võimud piirasid Liivimaa aadli omavalitsust; [[Liivimaa maanõunike kolleegium]] saadeti laiali ja allutas maapäevad [[Eestimaa kindralkuberneride loend|kindralkuberner]]i kontrollile. [[Johann Reinhold von Patkul]] ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega.