Pilvandmetöötlus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P aplikatsioon > rakendus |
||
8. rida:
==Eelised==
Pilveandmetöötlus tugineb ressursside jagamisel, et saavutada sidusust ja mastaabisäästlikkust (sarnaselt elektrivõrgule) üle interneti. Pilveandmetöötluse alustalaks on koondunud infrastruktuuri ja ühisteenused. Pilv samuti keskendub jagatud ressursside efektiivsuse maksimeerimisele. Neid ressursse tavaliselt ei jagata ainult
==Majutatud teenused==
17. rida:
=== 1950 ===
Mõiste "pilveandmetöötlus" pärineb 1950
===
Juba 1960. aastatel pakkus John McCarthy välja pilvandmetöötluse kontseptsiooni, mida käsitles lähemalt Douglas Parkhilli raamat "The Challenge of the Computer Utility". Termin "pilv" (inglise cloud) pärineb telekommunikatsioonifirmadest, mis 1990. aastatel hakkasid pakkuma otseühenduste asemel VPN-teenuseid. Need olid sama kvaliteediga, kuid märksa odavamad, kuna võimaldasid firmal suunata võrguliiklust vastavalt vajadusele, kasutades olemasolevat võimsust efektiivsemalt. Pilvesümboliga tähistati punkti, kus vastutus siirdus kasutajalt teenusepakkujale.
25. rida:
Termini "pilvandmetöötlus" päritolu on ebaselge. Mõiste "pilv" antud kontekstis kirjeldab teaduses kõige üldisemalt suuri objekte, mis kaugelt näivad pilvena ning mille sisu lähemalt ei uurita.
Tänapäevases tähenduses kasutati mõistet pilvandmetöötlus esmalt
Termin sai populaarseks, kui Amazon.com tutvustas Elastic Compute
== Pilvandmetöötluse mudelid ==
42. rida:
Privaatpilvi on kritiseeritud, kuna kasutajad peavad [[arvutivõrk]]e endistviisi ostma, ehitama ja haldama ning ei võida niimoodi ehitus- ja hoolduskulude arvelt.<ref>John Foley [http://www.informationweek.com/news/services/business/showArticle.jhtml?articleID=209904474 "Private Clouds Take Shape"], InformationWeek (vaadatud 22.08.2010)</ref> Seetõttu ei rajane privaatpilved samal majandusmudelil kui [[avalik pilv|avalikud pilved]].<ref>Gordon Haff [http://news.cnet.com/8301-13556_3-10150841-61.html "Just don't call them private clouds"] CNET News, 27.01.2009 (vaadatud 22.08.2010)</ref><ref>[http://www.informationweek.com/cloud-computing/blog/archives/2009/01/theres_no_such.html "There's No Such Thing As A Private Cloud"] InformationWeek, 30.06.2010 (vaadatud 22.08.2010)</ref>
===
===Hübriidpilv===
Hübriidpilv (inglise keeles ''hybrid cloud'') on kombinatsioon kahest või enamast pilvest (privaatpilv, kommuunpilv ja avalik pilv), mis jäävad ainulaadseteks üksusteks, kuid seovad need siiski omavahel kokku, pakkudes eri pilvandmetöötluse mudelite kõiki boonuseid.<ref name="viide5">{{netiviide | URL =http://csrc.nist.gov/publications/nistpubs/800-145/SP800-145.pdf| Pealkiri = The NIST Definition of Cloud Computing |Allikas:September 2011| Kasutatud = 30.12.2013 }}</ref>
Leidub erinevaid variatsioone hübriidpilvedest. Näiteks võib organisatsioon hoida tundlikke andmeid privaatse pilve
==Pilvede haldus==
83. rida:
=== Avatud lähtekood ===
Avatud lähtekoodiga tarkvara on olnud põhiliseks vundamendiks paljudele pilvandmetöötlus rakendustele, näiteks
=== Ärakasutamine ===
Nagu eraviisiliselt ostetud riistvaraga, saavad kliendid osta pilvandmetöötluse teenuseid pahadel eesmärkidel.<ref>{{cite web|last=Alpeyev |first=Pavel |url=http://www.bloomberg.com/news/2011-05-13/sony-network-said-to-have-been-invaded-by-hackers-using-amazon-com-server.html |title=Amazon.com Server Said to Have Been Used in Sony Attack |publisher=Bloomberg |date=2011-05-14 |accessdate=2011-08-20}}</ref> See hõlmab paroolide kräkkimist ja rünnakute käivitamist kasutades ostetud teenust. 2009. aastal kasutas panganduslik Trooja hobune populaarset Amazoni teenust kui käsuta-ja-kontrolli kanalina ning levitas
==Vaata ka==
|