Pilvandmetöötlus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P aplikatsioon > rakendus
8. rida:
==Eelised==
 
Pilveandmetöötlus tugineb ressursside jagamisel, et saavutada sidusust ja mastaabisäästlikkust (sarnaselt elektrivõrgule) üle interneti. Pilveandmetöötluse alustalaks on koondunud infrastruktuuri ja ühisteenused. Pilv samuti keskendub jagatud ressursside efektiivsuse maksimeerimisele. Neid ressursse tavaliselt ei jagata ainult mitmetepaljude kasutajate vahel, vaid neid ka liigutatakse vastavalt vajadusele. Näiteks pilveandmetöötluse süsteem, mis töötab Euroopa kasutajate jaoks Euroopa inimeste töötundide ajal võib need samad ressurssid üle viia ja töötada Põhja-Ameerika inimeste jaoks nende töötundide ajal. Selline andmetöötluse viis peaks kasutama maksimaalset arvutijõudlust ja seeläbi vähendama kahju loodusele.
 
==Majutatud teenused==
17. rida:
 
=== 1950 ===
Mõiste "pilveandmetöötlus" pärineb 1950-nendatest. aastatest, kus kõrgkoolidesse ja korporatsioonidesse tekkisid suurarvutid, millele oli võimalik ligi pääseda läbi väikeste terminaliarvutite, millel endal polnud sisemisi protsessimisvõimalusi.
 
=== 1960-19901960–1990 ===
Juba 1960. aastatel pakkus John McCarthy välja pilvandmetöötluse kontseptsiooni, mida käsitles lähemalt Douglas Parkhilli raamat "The Challenge of the Computer Utility". Termin "pilv" (inglise cloud) pärineb telekommunikatsioonifirmadest, mis 1990. aastatel hakkasid pakkuma otseühenduste asemel VPN-teenuseid. Need olid sama kvaliteediga, kuid märksa odavamad, kuna võimaldasid firmal suunata võrguliiklust vastavalt vajadusele, kasutades olemasolevat võimsust efektiivsemalt. Pilvesümboliga tähistati punkti, kus vastutus siirdus kasutajalt teenusepakkujale.
 
25. rida:
Termini "pilvandmetöötlus" päritolu on ebaselge. Mõiste "pilv" antud kontekstis kirjeldab teaduses kõige üldisemalt suuri objekte, mis kaugelt näivad pilvena ning mille sisu lähemalt ei uurita.
 
Tänapäevases tähenduses kasutati mõistet pilvandmetöötlus esmalt Compaq-iCompaqi firma dokumentides 1996. aastal.
Termin sai populaarseks, kui Amazon.com tutvustas Elastic Compute Cloud-iCloudi 2006. aastal.
== Pilvandmetöötluse mudelid ==
42. rida:
Privaatpilvi on kritiseeritud, kuna kasutajad peavad [[arvutivõrk]]e endistviisi ostma, ehitama ja haldama ning ei võida niimoodi ehitus- ja hoolduskulude arvelt.<ref>John Foley [http://www.informationweek.com/news/services/business/showArticle.jhtml?articleID=209904474 "Private Clouds Take Shape"], InformationWeek (vaadatud 22.08.2010)</ref> Seetõttu ei rajane privaatpilved samal majandusmudelil kui [[avalik pilv|avalikud pilved]].<ref>Gordon Haff [http://news.cnet.com/8301-13556_3-10150841-61.html "Just don't call them private clouds"] CNET News, 27.01.2009 (vaadatud 22.08.2010)</ref><ref>[http://www.informationweek.com/cloud-computing/blog/archives/2009/01/theres_no_such.html "There's No Such Thing As A Private Cloud"] InformationWeek, 30.06.2010 (vaadatud 22.08.2010)</ref>
 
===KommuunpilvKommuunipilv===
KommuunpilvKommuunipilv (inglise keeles ''community cloud'') jagab infrastruktuuri mitme organisatsiooni vahel spetsiifilises kommuunis ühiste huvidega (turvalisus, legaalsus, vastavus õigusaktidele). Seetõttu ei oma tähtsust, kas seda juhitakse nende endi poolt või kolmanda isiku poolt ning kas tehakse sisemiselt või väliselt. Kulud jaotuvad vähemate kasutajate vahel kui avalikul pilvel, nii et ainult osa kulude säästmise potentsiaalist pilvandmetöötluse pealt säästetakse.<ref name="viide5"></ref>
===Hübriidpilv===
Hübriidpilv (inglise keeles ''hybrid cloud'') on kombinatsioon kahest või enamast pilvest (privaatpilv, kommuunpilv ja avalik pilv), mis jäävad ainulaadseteks üksusteks, kuid seovad need siiski omavahel kokku, pakkudes eri pilvandmetöötluse mudelite kõiki boonuseid.<ref name="viide5">{{netiviide | URL =http://csrc.nist.gov/publications/nistpubs/800-145/SP800-145.pdf| Pealkiri = The NIST Definition of Cloud Computing |Allikas:September 2011| Kasutatud = 30.12.2013 }}</ref>
Leidub erinevaid variatsioone hübriidpilvedest. Näiteks võib organisatsioon hoida tundlikke andmeid privaatse pilve aplikatsioonilrakendusel, aga ühendada see aplikatsioonrakendus raamatupidamise aplikatsioonigarakendusega avalikul pilvel.
 
==Pilvede haldus==
83. rida:
 
=== Avatud lähtekood ===
Avatud lähtekoodiga tarkvara on olnud põhiliseks vundamendiks paljudele pilvandmetöötlus rakendustele, näiteks Hadoop'iHadoopi võrgustik<ref>{{cite web |url=http://www.networkworld.com/news/2008/072808-open-source-cloud-computing.html |title=Open source fuels growth of cloud computing, software-as-a-service |publisher=Network World |date=28. juuli 2008 |author=Jon Brodkin |deadurl=no |Kasutatud=30.12.2013}}</ref> ja VMware's Cloud Foundry. Siiski 2007. aasta novembris andis Free Software Foundation välja Affero General Public License, GPLv3 versiooni, mis pidi kinni panema pealtnäha seadusliku augu seoses tasuta tarkvaraga, mis oli disainitud kasutamiseks üle võrgustiku.<ref>{{cite web|url=http://redmonk.com/sogrady/2009/04/15/open-source-licensing-in-a-networked-age/ |title=AGPL: Open Source Licensing in a Networked Age |publisher=Redmonk.com |date=2009-04-15 |accessdate=2010-08-22}}</ref>
 
=== Ärakasutamine ===
Nagu eraviisiliselt ostetud riistvaraga, saavad kliendid osta pilvandmetöötluse teenuseid pahadel eesmärkidel.<ref>{{cite web|last=Alpeyev |first=Pavel |url=http://www.bloomberg.com/news/2011-05-13/sony-network-said-to-have-been-invaded-by-hackers-using-amazon-com-server.html |title=Amazon.com Server Said to Have Been Used in Sony Attack |publisher=Bloomberg |date=2011-05-14 |accessdate=2011-08-20}}</ref> See hõlmab paroolide kräkkimist ja rünnakute käivitamist kasutades ostetud teenust. 2009. aastal kasutas panganduslik Trooja hobune populaarset Amazoni teenust kui käsuta-ja-kontrolli kanalina ning levitas tarkvara uuendusitarkvarauuendusi ja kahjulikke instruktsioone arvutitele, mis olid nakatatud pahavaraga.<ref>{{cite web|last=Goodin |first=Dan |url=http://www.theregister.co.uk/2011/05/14/playstation_network_attack_from_amazon/ |title=PlayStation Network hack launched from Amazon EC2 |publisher=The Register |date=2011-05-14 |accessdate=2012-05-18}}</ref>
 
==Vaata ka==