Saaga: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+"Saagad" |
+"Põhjamaade saagad" |
||
1. rida:
{{liita|Põhjamaade saagad}}▼
{{See artikkel| räägib muistendist; saidi kohta vaata artiklit [[Saaga (andmekogu)]]}}
[[Image:Möðruvallabók f13r.jpg|thumb|Lõik [[Njálli saaga]]st "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), ''ca'' 1350.]]
10. rida ⟶ 9. rida:
Tuntuim [[kuningasaaga]] on [[Snorri Sturluson]]i kirjutatud "[[Heimskringla]]".
Ajaloosündmustel baseeruvad saagad on nii kirjanduslikku kui ajaloolist väärtust kandev rahvalooming, mida on võrreldud kaasaegse ajalooromaaniga<ref>Jonuks, Tõnno 2003. ''Eesti ja kujutlus Eestist Skandinaavia saagades''. Mäetagused nr 23 (http://www.folklore.ee/tagused/nr23/saagad.htm, 08.04.2011)</ref>.
Suuliselt põlvest-põlve edasi antud Põhjamaade saagasid hakati Islandi kloostrites üles kirjutama 13. sajandil. Islandi saagakirjandus on väga mitmekesine, hõlmates nii teistest keeltest tõlgitud historiograafilise, religioosse ja entsüklopeedilise sisuga tekste, kui ammustest kangelastest-kuningatest pajatavaid muinasaegseid lugusid<ref>"Kolm saagat Põhjamaade muinasajast". Tõlk. Mart Kuldkepp, toim. Urmas Tõnisson. Tartu: Ilmamaa, 2011</ref>.
Eestis enam uuritud Islandi saagade (''Íslendingasögur'') sündmustik on enamjaolt seotud Islandi, Taani ja Norraga<ref>Zilmer, Kristel 2007. Kommunikatsioonist ja kontaktidest Läänemere piirkonnas islandlaste saagade näitel. Sator nr 6 (http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator6/2kristelzilmer.pdf, 08.04.2011)</ref>. Lisaks sisaldavad muistendid teateid Läänemere ida poolsetel aladel aset leidnud röövretkedest ja sõdadest, mille üheks toimumiskohaks peetakse Eestit. Siiani on Muinas-Eesti kohta enam teavet leitud kuningasaagadest (''konunga sögur''), mis räägivad peamiselt Norra kuningasuguvõsadest ja islandlaste saagadest (''islendinga sögur''), mis jutustavad islandlastest talupoegade elust ja tegudest <ref>"Kolm saagat Põhjamaade muinasajast"</ref>
Üks esimestest kirjalikest allikatest, mida Eestiga seostatakse, on umbes aastasse 500 dateeritav Gutasaaga. Selle müütilistest sündmustest jutustava loo kohaselt ei suutnud Ojamaa (''Gotland'') oma elanikke ära toita ning kolmandik saare rahvast rändas Eestisse (''Aistland''), Hiiumaa (''Dagaiþi'') saarele, kuhu sisserändajad olevat ehitanud linnuse. Kuna ka Hiiumaal ei suudetud end ära toita, siis siirdusid migrandid edasi Vene aladele<ref> Tvauri, Andres 2010. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Eestis. (http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2010.pdf, 08.04.2011)</ref>.
Üheks pikemaks muistendiks, mille tegevuspaigaks peetakse Eestit (''Eistland''), on 13. sajandil kirja pandud saaga Norra kuningas Óláfr Tryggvasonist<ref> Tarvel, Enn 2005. Kuningas Ólafr Tryggvasoni lapsepõlveaastad Idateel. Haridus nr 28-29 (http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/112005/28-29mustv.pdf, 08.04.2011)</ref>. Siinsetel aladel toimunud sündmusega seostatakse ka Ynglingite ja mitmeid teisi saagasid. Üldiselt kujutatakse Läänemere idarannikut ohtliku ja kummalise, mitmete mütoloogiliste tegelaste, nagu hiiglased ja draakonid, elutsemispaigana. Tõenäoliselt olid muinas-eestlased 13. sajandiks ristiusuga juba kokku puutunud, kuid saagakirjanike kujutlustes säilis siinne kant endiselt paganlike kommete kantsina, täis üleloomulikke olendeid ja juhtumisi<ref>Jonuks, Tõnno 2003. ''Eesti ja kujutlus Eestist Skandinaavia saagades''</ref>.
Põhjamaa saagade vastu hakkasid Eestis juba 19. sajandil huvi tundma baltisaksa uurijad. Saagatekstid on tänini muid ajalooallikaid täiendavaks uurimisaineseks Eesti arheoloogidele ja ajaloolastele, kes käsitlevad muistendeid vanimate Balti alasid kirjeldavate ülestähendustena. Eestis on saagakirjandusega tegelenud Arvo Alas, Tõnno Jonuks, Enn Tarvel, Mart Kuldkepp<ref>Kuldkepp, Mart 2009. Päikeselaul. Mäetagused nr 42 (http://www.folklore.ee/tagused/nr42/paikeselaul.pdf, 08.04.2011)</ref>, Kristel Zilmer, prof. Daniel Sävborg jt. 1980ndatest on Islandi saagasid erinevate tõlkijate eestindustes ilmunud seitsme raamatu jagu.
== Viited ==
{{viited}}
==Vaata ka==
| |||