Erinevus lehekülje "Eestimaa kubermang" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
'''Eestimaa kubermang''' (saksa ''Gouvernement Estland'', vene ''Эстляндская губерния''ehk ''Эстляндия'') oli haldusüksus Venemaa keisririigis.
 
Eestimaa kubermang moodustati algselt 1719. aastal moodustatud [[Tallinna kubermang]]ust 1796. aastal. Kubermang moodustati pärast Põhja-Eesti vallutamist ja liitmist [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] poolt [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[1721]]. aastal. Kubermang kuulus Venemaa keisririigi koosseisu kuni [[Eesti]] iseseisvumiseni [[24. veebruar]]il [[1918]]. aastal.
 
Aastail [[1719]]–[[1783]] [[Tallinna kubermang]], aastail [[1783]]–[[1796]] [[Tallinna asehaldurkond]] ja aastail [[1796]]–[[1917]] Eestimaa kubermang.
 
==Eestimaa kubermangu moodustamine==
Eesti alad vallutati [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[Rootsi aeg|Rootsilt]] oktoobriks [[1710]]. aastal [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] vägede poolt, sõja käigus vallutati juba varem [[1708]]. aastal Virumaa, millele liideti veel [[Tartumaa]] ja nimetati [[Narva maakond|Narva maakonnaks]] ning liideti juba sõja ajal [[Peterburi kubermang]]uga. Rootsi loovutas [[1710]]. aastal [[Põhjasõda Eesti alal|sõja käigus vallutatud Eestimaa alad]] ametlikult [[Uusikaupunki rahu]]ga [[1721]]. aastal. PealePärast Põhjasõda jäi Eestimaal kehtima Rootsi haldussüsteem ja riigikorraldus. Selle tagasid ka Eestimaa linnade kapitulatsiooniaktid, millega kapituleerusid, [[Eestimaa rüütelkond]] ja [[Tallinn]]a linn Vene vägedele Põhjasõjas. Eestimaa kubermang ([[vene keel|vene]] ''Эстляндская губерния'') oli 1. järgu haldusüksus [[Venemaa]]l ja üks kolmest [[Balti kubermangud|Balti kubermangust]].
 
Vene tsaar (alates 1721 [[keiser]]) [[Peeter I]] kuulutas Venemaa tsaaririigi 1725. aastal Venemaa keisririigiks ja [[Impeerium]]iks. Eesti aladele moodustati kaks kubermangu, ''Estlandija'', ''Эстляндия'' ([[Tallinna kubermang]] ja ''Livland'' ([[Riia kubermang]] ehk ''Лифляндская губерния'' ehk ''Лифляндия''). 1722. aastal eraldati [[Narva provints]] Peterburi kubermangust, kuid [[Narva]] linn [[Jaanilinn]]aga jäi [[Peterburi kubermang]]u, kus oli aastatel [[1775]]–[[1802]] [[Jamburgi maakond|Jamburgi]] maakonnas maakonnavabaks [[maakonnalinn]]aks. [[1722]]. aastal liideti [[Tartu provints]] [[Riia kubermang]]uga ning [[Tallinna kubermang]] eraldati uuesti [[Peterburi kubermang]]ust eraldiseisvaks 1. järgu haldusüksuseks. Eestimaa kubermangu ([[Narva kreis]]i) idapiir algas [[Joala mõis]]ast ja läks kuni [[Narva jõgi|Narva jõe]] suudmeni, kuid edasine piiri määratlemine peatus 1784. aastal.
Eestimaa kubermangu [[pindala]] oli 17791,7 ruutversta (20246,7 ruutkilomeetrit) ehk 1853183 [[dessatiin]]i; sellest 16290,5 ruutversta oli mandriosa ja 1032,7 saared ning 468,5 ruutversta kubermangu koosseisusoleva Peipsi järve ala. [[Harju kreis]] (5043,3 ruutversta, sellest saared 53,4), [[Viru kreis]] (5629 ruutversta), [[Järva kreis]] (2522,9 ruutversta) ja [[Lääne kreis]] (4128 ruutversta, sellest saared 979,3).
 
AjavahemikulAastatel 1719–1727 kandsid kubermangusisesed haldusterritooriumid nimetust "[[provints]]ide nimetusi" ja aastatel 1727–1742 nimetust "[[distrikt]]ide nimetusi", 1742. aastast taas saksapäraselt nimetust "[[kreis]]ide nimetusi", kuna ametlikuks asjaajamiskeeleks oli [[saksa keel]]. Kubermang oli jaotatud 4 kreisiks: Harju kreis, Lääne kreis, Järva kreis, Virumaa kreis.
 
1783. aastal keisrinna [[Katariina II]] [[ukaas]]iga moodustati vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue [[asehalduskord|halduskorralduse]] järgi [[Tallinna asehaldurkond]] ja 5 kreisi. Asehalduskorra likvideerimisel 1796. aastal, taastati kubermangu jaotus 4 kreisiks, mis säilis kuni keisririigi lagunemiseni<ref>[http://www.runivers.ru/upload/iblock/49c/rossiya.pdf Россия. Географическое описание Российское Империи по губерниям и областям с географическими картами], Издательство: Тип. "Бережливость". Место издания: СПб. Год издания: 1913, Количество страниц: 286 с., lk 84-85</ref>:
*[[Tallinna kreis]] ([[Harju kreis]]), (vene keeles ja venepäraselt ''Гарриенский уезд''), kreisilinn [[Tallinn]] (saksapäraselt Reval, venepäraselt Revel);
*[[Rakvere kreis]] ([[Viru kreis]]), (''Вирляндский уезд, Вирский уезд''), kreisilinn [[Rakvere]];
 
===Elanikkond===
Kubermangu elanikkond oli vastavalt 1881. aastalaasta läbiviidudrevisjoni revisjonilepõhjal 376 337 mõlemast soost hinge; 1897. aasta revisjoni andmetel juba 433 724. [[Linnaelanikud (provintsiaalõigus)|Linnaelanikke]] oli neist 1881. aastal 59 814 hinge ja 1897. aastal 76315.
*1901. aasta andmetel elas kubermangus 440 662 elanikku (217 077 meest ja 223 585 naist, sündis juurde 13 069 last (6775 poissi ja 6294 tüdrukut).<ref>Teataja, nr.109, 21. mai 1903, [http://dea.nlib.ee/image.php?pid=s659431&con=0&bdragx=116&bdragy=83&edragx=151&edragy=109 lk 3]</ref>
*1902. aasta andmetel elas kubermangus 440 694 elanikku (217 095 meest ja 223 599 naist), nendest linnades 80 607, Tallinnas 68 045 inimest.
Eestimaa kubermangu kuulusid järgmised linnad: [[Tallinn]] (saksa keeles ''Reval''), [[Haapsalu]] (''Hapsal''), [[Rakvere]] (''Wesenberg'')], [[Paide]] (''Weissenstein'').
 
1881. aasta rahvaloenduse andmetel oli kubermangu elanikest: 94,3% [[luterlus|luteri usutunnistus]]ega, neist [[anglikaanid|anglikaane]] 158 inimest, [[Kalvinism|reformeerituid]] – 128; [[õigeusk]]likke 4,9%, [[Judaism|juut]]e 0,4%, [[rooma-katoliku kirik|roomakatoliku usku]] 0,3%, teiste usutunnistuste esindajaid 0,1%. Pool [[Vene õigeusk]]likest elas linnades (umbes 9000) Tallinnas, 7000 [[Rakvere kreis]]i idaosas, Peipsi järve ääres ning umbes 2000 [[Kreenholmi manufaktuur]]is; [[raskolnikud|raskolnikuid]] 204 inimest, kes enamjaolt elasid Peipsi järve ääres.
 
Emakeele järgi jagunesid elanikud järgmiselt: 87,6% eestlasi, 5,8% sakslasi, 4,6% venelasi, 1,4% rootslasi, 0,4% juute. [[Eestlased]] moodustasid 56% linnaelanikest ja 94% maaelanikest; 71% sakslastest elas linnades, kus nad moodustasid 26% kogu linnaelanike rahvastikust; venelased elasid põhiliselt Tallinnas ja kubermangu idaosas; rootslased (80%) elasid [[Haapsalu kreis]]is, kus nad moodustasid peaaegu kogu [[Vormsi]] saare elanikkonna.
{{Vaata|Eestimaa rahvaloenduste loend}}
 
===Valitsuskorraldus===
Alates Põhjasõjast ([[1701]]) kehtis Eestimaa kubermangus niinimetatud [[Balti erikord]], millega säilitati juba keskajast pärinevad aadlike [[privileeg]]id, [[saksa keel]] asjaajamiskeelena ning luteri usk, Läänemere kubermangude rüütelkondadepoolse alistumise üheks tinguimuseks oli ka Balti erikorra tagamine ja [[Karl XI]] poolt läbiviidud [[Mõisate reduktsioon]]ieelse olukorra taastamine. Venemaa Läänemere kubermangudes kehtinud [[Venemaa sisekubermangud]]e erinevat valitsus ja õiguskorraldust üritati tsaaririigi poolt korduvalt muuta, kuid ei vahelduva eduga, kuna keskvõim ei soovinud teravat konflikti kohaliku Balti aadelkonnaga. Ajutine valitsuskorralduse muudatus viidi sisse asehaldurkorra ajal, kuid Balti erikorra taastamise saavutasid rüütelkonnad ja linnad uuesti keiser [[Paul I]] poolt [[1796]]. aastal, muudatus jõustus [[1797]]. aastal. Alles [[Aleksander III]] [[venestamine|venestamis]]poliitika ajal [[1880. aastad|1880ndatel1880. aastatel]] hakati nn Balti erikorda olulisemalt likvideerima. Raed ja [[foogtikohus|foogtikohtud]] likvideeriti 1889. aastal, kuid seisulik omavalitsus [[Eestimaa rüütelkond]] säilis kuni 1920. aastani.
{{Vaata|Eestimaa kubernerid}}
=== Haldusasutused ===
*venekeelne kantselei, suhtluseks [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]], [[Valitsev Senat|Valitseva Senati]] ja teiste Venemaa võimuasutustega.
 
Peale Keisririigi keskvalitsuse esindaja [[Eestimaa kuberner|kuberneri]] ja kantseleide, omasid suurt rollimängisid kohaliku elukorralduse määramises suurt rolli [[balti erikord|Balti erikorra]] alusel kohaliku aadli [[Eestimaa rüütelkond|rüütelkonna]] esindus [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäev]] ja [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]], linnade valitsused (peamiselt [[Tallinna raad]]) ning [[EELK|luterliku kiriku]] Eestimaa [[superintendent]].
 
=== Keisririigi sõjavägi kubermangus ===
 
=== Kohtud ja korrakaitse ===
* [[adrakohus]] – [[Sillakohus]] – [[kreisifoogt]] – [[Alammaakohus]] – [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa Keiserlik ülemmaakohus]] – [[Kohus]]
{{vaata|Eestimaa kubermangu kohtukorraldus}}
{{vaata|Eestimaa kubermangu korrakaitse}}
=== Sadamad, teedevõrk ja side ===
;Sadamad
Kubermangus asusid laevatavad lahed ja sadamad: [[Virtsu laht]] (''Вердерская бухта'') [[Virtsu sadam]]aga, (''Матуальвик''), [[Haapsalu laht]] [[Haapsalu sadam]]aga; Soome lahes [[Paldiski laht]] (''бухта Рогервик'') [[Paldiski sadam]]aga; [[Tallinna sadam]]; [[Hara laht]], [[Hara sadam]]aga, (''Монкевик''), [[kai]]ga [[Erra]]s, [[Käsmu]] [[Käsmu sadam|sadam]] (''Kasperwieck''), [[Kunda laht]] [[Kunda sadam]]aga, [[Mahu sadam]] (Kaupsaare sadam) ([[Kalvi mõis]]a (saksapäraselt ''Pöddes)'' juures), [[Toolse]] sadam ja Narvas Narva jõest läänepoollääne pool, mis kuulus Eestimaa kubermangu.
;Raudteed
19. sajandi lõpus täienes taristu 1870. aastal rajatud [[Balti raudtee|Balti Raudtee]]ga, mis ühendas [[Paldiski]]t [[Peterburi]]-lähedase [[Tosno]]ga<ref>[http://www.virtsu.ee/artiklid/2001_03_10.html?r=1&id=103578 Laiarööpmelise raudtee sünd. Hüvasti, viimane rong!] Virtsu</ref>. [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|Kitsarööpmelise]] juurdeveoraudteed ([[Tallinna–Viljandi raudteeliin|Tallinna–Viljandi (haruga Türilt Paidesse)]], [[Liiva–Vääna raudtee|Liiva–Vääna]] ja [[Paide–Tamsalu raudtee|Paide–Tamsalu]]) ühendasid kubermangusiseseid ja kubermangudevahelisi sihtpunkte.
[[Kubermangugümnaasium|Kubermangukool]]id: [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Tallinna Kubermangugümnaasium]] (''Ревельская Губернская Гимназия ''); [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium]]<ref>[http://www.postimees.ee/151206/esileht/siseuudised/tallinn/234462.php Viru väljaku ilme on sajandite jooksul aina muutunud], Postimees, 15.12.2006</ref> (''Ревельская Александровская Гимназия ''), 1871–1917; [[Tallinna Nikolai Gümnaasium|Tallinna Keiser Nikolai I Gümnaasium]], 1804–1917; [[Tallinna Tütarlaste Gümnaasium]] (''Ревельская Женская Гимназия '') 1873–1917; Keisrinna Katariina II linnakool (''Городское Училище Императрицы Екатерины II''); [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkool]] (''Ревельское Петровское Реальное Училище''); Eestimaa rüütelkonna ja [[toomkool]] (''Эстляндское Рыцарское и Домское (Вышгородское) Училище''); [[Tallinna neljaklassiline linnakool]] (''Ревельское четырехклассное гор. училище''); Tallinna Kõrgem Tütarlastekool (''Ревельское гор. высшее женское училище''); Paldiski mereklass (''Балтийско-Портский мореходный класс''); Käsmu mereklass (''Каспервикский мореходный класс''); [[Haapsalu Linna Tütarlastekool]], 1853–1919.
 
Kolmeklassilised [[Linnakool 1873–1913|linnakool]]id [[maakonnalinn]]ades: Tallinna ja Kuressaare piirkonna [[rahvakool]]id (''Народные училища''); Tallinna raudtee tehnikakool (''Ревельское Техническое Железно-Дорожное училище'').<ref>[http://greybooks.ru/catalog/product_info.php?products_id=5217 Справочная книжка Эстляндской губернии. Год выпуска: 1890]</ref>
 
Pedagoogikaõppeasutused: aastatel 1837–1854, [[Ataste õpetajate seminar]] [[Järvamaa]]l [[Peetri kihelkond|Peetri kihelkonnas]]; aastatel 1844–1863, [[Jädivere õpetajate seminar]] Läänemaal [[Vigala kihelkond|Vigala kihelkonnas]]; aastatel 1854–1887, [[Kuuda õpetajate seminar]] [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa kihelkonnas]] [[Vigala vald|Vigala vallas]].
 
;Ajakirjandusväljaanded
115 615

muudatust