|
Sündis vallavanema perekonnas. Tema lell Jaan oli Paasvere pasunakoori asutajaid. Õppis 1902–1906 [[Paasvere]] vallakoolis, Simuna kihelkonnakoolis ning Rakvere linnakoolis, mille lõpetas 1910. Tuli samal aastal Tallinna gümnaasiumi, mille lõpetas eksternina 1914. Olvi plaanis astuda [[Peterburi Kunstide Akadeemia|Peterburi Kunstide Akadeemiasse]] arhitektuuri õppima ning võttis aastail 1917–1918 Peterburist pärit kunstniku [[Karl Hartman|Karl Hartmann]]i ateljees tunde. Revolutsiooniliste sündmuste tõttu Venemaal jäi Olvi Peterburi sõitmata ja kunstnik asus omal käel kujutava kunstiga tegelema.
1920-nda. aasta paiku tutvus ta [[Arnold Akberg]]i ja [[Märt Laarman]]iga, kellega käis koos [[Tallinna Kunsttööstuskool]]i õhtustel joonistuskursustel, kus juhendajaks oli [[Nikolai Triik]]. 1923. aastal asutasid kubismist huvitatud [[Jaan Vahtra]], [[Juhan Raudsepp]], [[Eduard Ole]] ja [[Friedrich Hist]] Võrus [[Eesti Kunstnikkude Rühm|Eesti Kunstnikkude Rühma]]. Järgmisel aastal jõudis rühma näitus Tallinna ning rühmaga liitusid ka Akberg, Laarman ja Olvi. 1925.–1926. aastavahetusel käis Olvi kolmekuulisel Euroopa-reisil [[Berliin]]is, [[Veneetsia]]s, [[Firenze]]s, [[Napoli]]s, [[Rooma]]s, [[Viin]]is. Reisi tulemusena sündis kaks Olvi loomingu tippteost – [[geomeetriline abstraktsionism|geomeetrilisele abstraktsionismile]] läheneva vormikõnega "Veneetsia" ja "Itaalia motiiv". 1928. aastal esinesid Akberg, [[Edmond Arnold Blumenfeldt]], Laarman ja Olvi koos Berliinis. Suurejooneline rühma esinemine oli 1929. aastal Helsingi Taidehallis. Kriitika hinnang oli väga kõrge, veel samal aastal olid Olvi tööd veelkordvee lkord Helsingis väljas -– Baltimaade teatrinäitusel.<ref>[[Ene Lamp]], Henrik Olvi</ref>
Töötas 1910. aastast eratunniandjana. 1925–1934 oli [[Tallinna Draamastuudio]] teatri ja [[Töölisteater|Töölisteatris]] lavakujundaja. Põhitegevuse kõrval pidas kunstnik loenguid Draamastuudio teatrikoolis, juhtides seal ka joonistus- ningja lavakujunduskursust. 1926–1936 oli ta [[Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus|Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse]] asjaajaja-sekretär, kelle ametisoleku ajal sai teoks [[Tallinna Kunstihoone]] ehitamine 1935. aastal.<ref>Eesti NSV Kunstnike Liit, Suri Henrik Olvi - [[Sirp ja Vasar]], 29.09.1972</ref> 1930. aastail tõmbus kunstitegemisest kõrvale ja töötas asjaajaja-sekretärina Sihtkapitali Valitsuses. 1936. aastast tegutses vabakunstnikuna.
1946. aastast kuulus [[Eesti Kunstnike Liit]]u. Oli 1950–1957 nimekirjast kustutatud.
Kunstnik suri 24. septembril 1972. aastal. Matusetalitus toimus Tallinna Toomkirikus ningja seejärel Kunstihoone saalis. MaetudHenrik Olvi on Henrik Olvimaetud [[Simuna]] kalmistule.
== Looming ==
Erinevalt teistest Kunstnikkude Rühma liikmetest rakendas Olvi oma konstruktivistlikke põhimõtteid mitte ainult maalis, vaid ka skulptuuris ja lavakujunduses. Ta lõi mitmeid arhitektuursete väikevormide projekte, kubistlik-konstruktivistlikke [[Vabadussõja monument]]e ja hauamälestiste kavandeid. 1925–1930 aastail tegutses teatrikunstnikuna [[Priit Põldroos]]i lavastuse kujundajana Draamastuudios ja Töölisteatris. Olvi teeneks on peetud ruumilisuse printsiibi kasutuselevõttu eesti lavakujunduses, mis võimaldas otstarbekohasemalt organiseerida mängupindu ning kasutada valgust-varju. Olvi tegi lavakujundused August Kitzbergi näidendile "Tuulte pöörises" ning R. Rollandi "Mängule surmast ja armastusest".
1930. esimesest poolest on teada vaid üks töö – realistlikus laadis "Veskilised". 1950-ndate. aastate loomingu tuumiku moodustavad guašš- ja temperatehnikas maastikud ja portreed.
1960. aastail valmisid mitmed hauamälestised [[Liiva kalmistu|Liiva]] ja [[Simuna kalmistu]]tele. Vanemas eas oli Olvi kunstielust suhteliselt tagasitõmbunud. Tema viimakseks näituseks jäi Eesti Kunstimuuseumis korraldatud kunstniku 75. sünnipäevale pühendatud ülevaatenäitus.
Ehk küll Olvi elas suurema osa elust Tallinnas, säilis side kodukohaga. Ta kogus andmeid Simuna kihelkonnas ja kirikust, Paasvere mõisast ja kohapealsete talude ehitustüüpidest. Kunstniku kogutud materjalid koos tema isiklike märkmike ningja kirjavahetusega säilivadon hoiul [[Eesti Ajaloomuuseum|Eesti Ajaloomuuseumis]] ning [[Eesti Kunstimuuseum|Eesti Kunstimuuseumi]] arhiivis. Üks kunstniku huvialasid olid [[rõngasrist|rõngasristid]], mille joonistest koostas ta ühise mapi. Henrik Olvi töötas varasematel aastatel ka joonistajana arheoloogiliste väljakaevamiste juures.<ref>O.Kuningas, Henrik Olvi. In memoriam - [[Punane Täht]], 19.10.1972, nr 125</ref>
==Viited==
| 