'''Külastusabielu''' ehk '''visiitabielu''' ehk '''külalisabielu''' on [[kooselu]] vorm, kus lähisuhtes ([[abielu]]s või [[vabaabielu]]s) elaval mehel ja naisel on eraldi majapidamine, kuid perioodiliselt kohtutakse.<ref>[http://raulpage.org/koolitus/termin.html Sotsiaalala terminoloogia. Perekonnaga seotud mõisted ja väljendid]</ref>
Selline suhte vormsuhtevorm on tihti olude poolt peale surutud, näiteks tingituna tööst või õpingutest teises linnas või riigis, või mujal elava lähisugulase eest hooldamise kohustusest. Mõnikord valivad partnerid külastusabielu siis, kui kumbki ei soovi loobuda oma sõltumatusest. Mõnel juhul on selline kooselu vormkooseluvorm ajutine, teistel juhtudel kestab aga aastaid kestev.
Külastusabielu on hakanud levima 1980-ndatest. aastatest. Rootsis elas umbes 4% protsenti 18-7418–74-aastastest elanikest külastusabielu vormis.<ref>[http://www.postimees.ee/1927427/uha-enam-rootslasi-elab-kulastusabielu Mare Rebas. Üha enam rootslasi elab külastusabielu. Postimees. 15.03.2002]</ref>
Eesti pere- ja sündimusuuringu andmetel elas 2004/2005. aastal 20-8020–80-aastastest abielus olevatest naistest 0,4% ja meestest 0,1% elukaaslasest eraldi pinnal, vabaabielus olevatest naistest ja meestest elas elukaaslasest eraldi pinnal 1%. Külastusabielus elavate osakaal on siiski kõrgem nooremates vanusekohortides, vabaabielus elavate 20-2520–25-aastaste naiste hulgas oli sellise kooselukasutas vormisellist kasutajaidkooseluvormi 3,5%.<ref>Kalev Katus, Allan Puur, Asta Põldma. Eesti pere- ja sündimusuuring. Teine ring. Stardardtabelid. Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus, 2008</ref>
Külastusabielu elanud tuntud isikutest on sageli viidatud [[Simone de Beauvoir]]'i ja [[Jean-Paul Sartre]]'i kooselule.<ref>[http://is.muni.cz/el/1423/jaro2005/SOC118/um/313775/Levin.pdf Irene Levin. Living Apart Together: A New Family Form. Current Sociology, March 2004, Vol. 52(2): 223–240]</ref>
