Vikipeedia

Fossiilkütus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Rotlink (arutelu | kaastöö)
1327 muudatust
P surnud link
P Põhitermin peaks olema siiski "fossiilkütus", mitte kirjeldav sõnaühend "fossiilne kütus". Asjalikus stiilis ei öelda ju "bensiiniline auto" ega "tuumaline kütus" jne.
1. rida:
{{ajakohasta}}
'''Fossiilne kütus''' ehk '''fossiilkütus''' (ka ''ürgkütus'') ehk [[fossiil]]se päritoluga orgaaniline kütteaine on [[energeetika|energeetilisel]] otstarbel kasutatav [[maapõu]]est saadav [[orgaaniline aine]]. Ta on päritolult [[settekivim]], millesse on ladestunud [[biosfäär]]i [[aineringe]]st väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütused on põlevad maavarad, mis on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel.<ref> http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Fossiilkutused.htm 30. aprill 2012 </ref>
 
Peamised fossiilsed kütusedfossiilkütused on [[nafta]], [[maagaas]], [[kivisüsi]], [[pruunsüsi]], [[põlevkivi]], [[turvas]].
 
Fossiilsed kütusedFossiilkütused kuuluvad [[taastumatu ressurss|taastumatute ressursside]] hulka, sest inimkultuuri kestmisaeg on olnud tühiselt lühike võrreldes nende moodustumiseks vajaliku ajaga (mitmed miljonid aastad). Fossiilsed kütusedFossiilkütused erinevad [[biokütus]]test kui [[taastuv kütus|taastuvatest kütustest]], kuivõrd biokütused taasmoodustuvadmoodustuvad uuesti lühikese aja (tavaliselt aastakümnete) jooksul.
 
Fossiilsete kütusteFossiilkütuste põletamine lisandab [[biosfäär]]i [[aineringe]]sse [[süsinik]]ku, biokütuste põletamine aga seda ei tee, sest biokütused on ise biosfääri aineringe osad.
 
Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse '''fossiilenergiaks'''.
12. rida ⟶ 13. rida:
Tõestatud olemasolevad reservid 2005–2007
* [[Kivisüsi]]: 905 miljardit tonni.<ref>[http://web.archive.org/web/20080920081238/http://www.eia.doe.gov/pub/international/iea2005/table82.xls World Estimated Recoverable Coal] 27. jaanuar 2012 </ref> See on samaväärne 4,416 miljardi barreli naftaga.
* [[Nafta]]: 1,119 miljardit barrelit, (177.,9 km3km<sup>3</sup>) kuni 1,317 miljardit barrelit (209.,4 km3km<sup>3</sup>)<ref name=eia>[http://www.eia.doe.gov/emeu/international/reserves.xls World Proved Reserves of Oil and Natural Gas, Most Recent Estimates] 27. jaanuar 2012</ref>
* Maagaas: 175–181 triljonit m3m<sup>3</sup>.<ref name=eia /> See on samaväärne 1,161 miljardi barreli naftaga.
 
Päevane tootmine 2006. aastal
* [[Kivisüsi]]: 16,7 miljonit tonni.<ref>[http://web.archive.org/web/20000817093038/http://www.eia.doe.gov/pub/international/iealf/table14.xls Energy Information Administration. International Energy Annual 2006] (XLS file). 17. oktoober 2008 </ref> See on samaväärne 52 miljoni barreli naftaga päevas.
* [[Nafta]]: 84 miljonit barrelit päevas.<ref>[http://www.eia.doe.gov/emeu/international/RecentPetroleumConsumptionBarrelsperDay.xls Energy Information Administration. World Petroleum Consumption, Annual Estimates, 1980–2008] (XLS file). 6. oktoober 2009 </ref>
* [[Maagaas]]: 2,963 miljardit m3m<sup>3</sup> päevas.<ref>[http://web.archive.org/web/20010612154834/http://www.eia.doe.gov/pub/international/iealf/table13.xls Energy Information Administration. International Energy Annual 2006] (XLS file). 22.august 2008 </ref> See on samaväärne 19 miljoni barreli naftaga.
Mitmeks aastaks reserve ülal toodud tootmismahtude põhjal jätkub 2011. aasta seisuga
* [[Kivisüsi]]: 144 aastataastaks
* [[Nafta]]: 39 aastataastaks
* [[Maagaas]]: 57 aastataastaks
Mitmeks aastaks reserve kõige optimistlikuma prognoosi järgi jätkub 2011. aasta seisuga<ref> Oil & Gas Journal, World Oil</ref>
* [[Kivisüsi]]: 413 aastataastaka
* [[Nafta]]: 39 aastataastaks
* [[Maagaas]]: 163 aastataastaks
 
== Mõju keskkonnale ==
[[Pilt:Global Carbon Emission by Type.png|pisi|400px|Süsihappegaasi heitkoguste kasvu graafik]]
 
Fossiilsete kütusteFossiilkütuste põletamine suurendab [[süsihappegaas]]i hulka [[atmosfäär]]is, see omakorda tugevdav Maa [[atmosfäär]]i [[kasvuhooneefekt]]i. [[Energiasektor]] on suurim keskkonnamõjutaja. Fossiilsete kütusteFossiilkütuste põletamiseLpõletamisel läheb õhku suur hulk saasteaineid, mis oluliselt halvendavad välisõhu kvaliteeti. Fossiilsete kütusteFossiilkütuste põlemisel eralduvad välisõhku järgmised saasteained: [[vääveldioksiid]], [[lämmastikoksiid]], [[süsinikoksiid]], [[süsinikdioksiid]], lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), tahked osakesed, [[raskmetallid]].<ref> http://www.tresorgas.ee/index.php?frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=19 30. aprill 2012</ref> Viimase saja aasta jooksul on fossiilsete kütustefossiilkütuste (nagu [[nafta]] ja [[kivisüsi]]) üha kasvavast põletamisest tingituna CO<sub>2</sub> kontsentratsioon [[atmosfäär]]is kasvanud 17%. See on Maa jaoks väga järsk muutus. Tõestatud on, et [[Maa (planeet)|Maa]] keskmine õhutemperatuur on viimase saja aasta jooksul kasvanud koguni 0,5° võrra. ErinevateleTeooriaid tsenaariumiteleon lisakserinevaid. on kaLeidub teadlasi, kes väidavad, et jutt kliima soojenemisetssoojenemisest ei vasta tõele ning õhutemperatuuri langemise tõttu Maa atmosfääris on oodata hoopis globaalset kliima jahenemist, nn väikest jääaega. Paljud teadlased siiski ennustavad, et CO<sub>2</sub> praeguse kontsentratsioon kahekordistub sajandi keskpaigaks ning see võib kaasa tuua õhutemperatuuri kasvu Maal 1,5 kuni 55–5 kraadi. [[Maailmameri|Maailmamere]] pinnakihi temperatuur võib tõusta samaks ajaks 2-22–2,5° võrra. Globaalse [[kliima soojenemine|kliima soojenemise]]tulemusena hakkavad praegusest kiiremini sulama suured jäämassid ([[Antarktika]], [[Gröönimaa]], [[mägiliustik]]ud jne) ning Maailmamere tase võib tõusta aastaks 2050 mitmekümne sentimeetri võrra. Aastaks 2100 ennustatakse kuni 1,4-meetrist meretaseme tõusu. Kliima soojenemine ja meretaseme tõus mõjutaks kogu maailma. Eriti traagiline oleks meretaseme tõus aga madalatele [[rannikualad]]ele ja väikestele [[saareriigid|saareriikidel]]. Kindlasti saab kliima soojenemine tugevasti mõjutama enamust [[ökosüsteem]]e, ka inimtegevust ([[põllumajandus]]t, [[metsandus]]t). Juba praegu täheldatakse [[kõrbestumine|kõrbestumise]] kiirenemist, kus näiteks erinevate kõrbede pindala kasvab ning järjest uusi seni viljakaid maid jääb kõrbe alla.<ref> http://math.ut.ee/tyybel/manual5.html 30. aprill 2012 </ref>
 
==Viited==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Fossiilkütus"