Gennadi Taniel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
Tema loomingu arvukaima osa moodustavad aga levilaulud, mida on kokku üle 400 (kirjutatud aastatel [[1965]]–[[1978]]). Nende hulgast on populaarsemad „Koduküla, kodumaa“, „Laul verelilledest“, „Sind otsides“ jt.
 
Tekstidena onkasutas Taniel kasutanud põhiliselt Eesti poeetide luulet ([[Hando Runnel]], [[Juhan Smuul]], [[Arvi Siig]], [[Juhan Viiding]]), aga ka omaenda tekste. Tanieli laulud on kuulunud paljude Eesti lauljate, sh [[Heli Lääts]]e, [[Vello Orumets]]a, [[Els Himma]], Marju Kuudi, [[Jaak Joala]] ja [[Tõnis Mägi]] repertuaari, neid on salvestatud [[Eesti Raadio]]s ning mitmetele kogumikplaatidele.
 
Levilaulude kõrval onkirjutas Taniel kirjutanud teoseid erinevatele orkestrikoosseisudele, soolopillile orkestriga (sh Eesti esimene kandlekontsert), vokaalsümfoonilisi suurvorme (sh kantaadid ja oratoorium), koorimuusikat, soololaule, instrumentaalkammermuusikat (sh 4 puhkpillikvintetti ja 3 keelpillikvartetti) ning muusikat lavateostele ja filmidele.
Mitmed vokaalteosed on komponeeritud Tanieli enda tekstidele. Gennadi Tanieli looming (põhiliselt soolo-, koori- ja levilaulud) on võitnud 51 auhinda erinevatel loomingukonkurssidel. Tema teoseid on esitanud [[Urve Tauts]], [[Teo Maiste]], [[Eesti Rahvusmeeskoor]] jpt.
 
Gennadi Taniel on lõpetanudlõpetas [[1960]]. aastal [[Tallinna Muusikakool]]i fagotierialal õpetajate [[Sergei Prohhorov]]i ja Rein Olsperti juhendamisel ning [[1966]]. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Villem ja Eugen Kapi kompositsiooniklassis.
 
Gennadi Taniel töötas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiorkestri kunstilise juhi ja direktorina ([[1967]]–1971) ning Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiosakonna toimetajana, Heliloojate Maja direktorina, pedagoogina ja helirežissöörina. Aastast [[1971]] tegutses Taniel vabakutselise heliloojana.