Kiigepüha: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kiigepüha''' ehk '''munapüha''' on [[Maausulised|maausuliste]] püha, mis on eraldatud kristlikest [[lihavõttepühad]]est. Seda tähistatakse igal aastal esimesel täiskuupühapäeval pärast [[Kevadine pööripäev|kevadist pööripäeva]]. See püha võib olla vahemikus 23. märtsist kuni 26. aprillini. [[Hiina]]s näiteks värviti [[Muna (toiduaine)|mune]] juba [[6. sajand]]il. Kiigepühaga kaasneb hulk muistseid kombeid, mis meil tihtipeale on ühised teiste [[Euroopa]]s elavate või [[Soomeugrilased|soome-ugri]] rahvastega. Väidetavasti oli kiigepüha [[Vanad eestlased|vanadele eestlastele]] [[maagia]] aeg.

 

Neljapäev enne kiigepüha ehk munapühi on [[suur neljapäev]]. Siis tuleks vara tõusta ja teha põhjalik kodune suurpuhastus. See on kõige kurja ja soovimatu tõrjumise ning eemalepeletamise päev. [[Loits]]ude ja [[taiga]]dega kaitsti vanasti majapidamine näiteks varblaste, huntide, kahjurputukate, kurja silma jms eest. Kui neljapäeval pole võimalik suurpuhastust ette võtta, sobib selleks ka sama nädala laupäev.

 

Laupäeval tuleks valmis keeta munad ja valmistada piduroad. Pühadeõlu tuleks osta valmis laupäeval. Laupäeval tuleks [[saun]]as käia, et puhastada inimese ihu ja [[hing]]. Pühade-eelsel suurpuhastusel on maagiline tagapõhi. Püha aeg nõuab puhtust ja valgeid rõivaid, et asjad laabuksid soodsalt, inimesel oleks aasta läbi tervist ja õnne.

 

Kiigepüha hommikul tõustakse enne päikesetõusu. Peremees või perenaine [[urbib]] teisi – lööb magajatele kergelt [[urvaoks]]tega vastu tekki nagu [[Urbepüha]]l. Urbimine toob majja virkust, jõudu ja tervist. Nooruse säilitamiseks tuleks nägu pesta puhta veega, millesse on pandud toores muna või pajuurbi. Et silmad jääksid selgeks ja terveks, selleks soovitati pesuvette panna hõberaha.

 

 

==Muna kui sümbol==

 

 

Muna värvimine (punaseks), erinevad munamängud on iidsed ja laialt levinud taiad, mis toovad inimesele ja tema kodule õnne.