Achilleus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Achilleus''' ([[vanakreeka keel]]es Ἀχιλλεύς, [[ladina keel|ladina]]päraselt ''Achilles'') on [[vanakreeka mütoloogia|müütiline]] [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] [[heeros|kangelane]], sureliku [[Tessaalia]] kuninga, [[Zeus]]i lapselapse [[Peleus]]e ja surematu [[nereiidid|nereiidi]] [[Thetis]]e poeg. Achilleus oli vapraim kreeklane [[Trooja sõda|Trooja sõjas]], [[Homeros]]e "[[Ilias]]e" kangelane.tallo sur pea

 

 

Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks [[teisend (folkloor)|versioon]]i. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega [[ambroosia]]ga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse [[kentaurid|kentaur]] [[Cheiron]]i kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse [[Styx]]i jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "[[Achilleuse kand]]" – ainus nõrk koht.

 

SURI EILE

 

Briseisi röövimisest sai "Iliase" keskse tegevusliini ajend. Nimelt sattus Achilleus Agamemnoni teost raevu ning keeldus edaspidi kreeklaste poolel võitlemast. Et sõja käik pöördus pärast seda kreeklaste vastu, pakkusid nad Achilleusele heldet kahjutasu, kuid kangelane keeldus ikka veel ise võitlemast, küll aga nõustus sellega, et lahingusse asub tema asemel sõber Patroklos, kes kannab Achilleuse [[turvistik]]ku. Järgmisel päeval aga Patroklos langes Trooja kangelase [[Hektor]]i käe läbi, kes pidas meest Achilleuseks. Achilleus leinas oma sõpra ja tõotas Hektorile kättemaksu. Tema ema muretses talle [[Hephaistos]]e enda sepistatud uue soomusrüü, Achilleus naasis sõtta ning tappis Hektori. Seejärel rüvetas ta surnukeha, sidudes selle oma [[sõjakaarik]]u taha ja tiirutades niiviisi ümber Trooja müüride. Kui aga [[Priamos]], Trooja kuningas ning Hektori isa, tuli kreeklaste laagrisse ning palus oma poja surnukeha välja anda, siis Achilleus leebus ja nõustus.

 

 

Pärast Hektori surma oli Achilleusel vähe elada jäänud. Ta jätkas kangelaslikult võitlust, tappes palju troojalasi ja nende liitlasi, sealhulgas ka [[Memnon]]i ja [[amatsoonid]]e kuninganna [[Penthesileia]]. Lõpuks aga õnnestus Priamose pojal [[Paris]]el haavata Achilleust noolega kanda, mis tõi kaasa Achilleuse surma. Pärast kangelase surma otsustati anda Achilleuse turvistik, mille oli sepistanud Hephaistos, kõige vapramale kreeklasele. Selle au nimel võistlesid [[Odysseus]] ja [[Suur Aias|Aias]]. Võitjaks osutus Odysseus. Aias pidas seda aga solvanguks, teda tabas [[hullumeelsus]] ning ta sooritas [[enesetapp|enesetapu]].sur 2015 kolmapaäeval