Redaktsioon: 3. veebruar 2015, kell 20:33 redigeeri Syum90 (arutelu \| kaastöö) 594 muudatust P Eemaldatud muudatus 4098548, mille tegi 217.71.46.123 (arutelu) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. veebruar 2015, kell 10:29 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust + materjal artiklist "Fossiilkütused" Uuem muudatus →
5. rida: ==Koostis== Nafta koosneb põhiliselt [[süsinik]]ust (82...87%), [[vesinik]]ust (12...15%), [[Väävel\|väävlist]] (1,5%), [[lämmastik]]ust (0,5%) ning [[hapnik]]ust (0,5%).<ref name="ee6"> EE 6, Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 1995 </ref> Hoolimata sellest, et [[Keemiline element\|elemendiline]] koostis on naftal suhteliselt lihtne, on [[molekul]]aarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad [[Keemiline ühend\|ühendid]] jaotatakse kolmeks: [[parafiinid]] (kuni 60%), [[nafteenid]] (kuni 30%) ning [[aromaatsed ühendid]] (enamasti üle 10%). Parafiinide ehk [[alkaanid]]e [[keemiline valem]] on C<sub>n</sub>H<sub>2n+2</sub>. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on C<sub>n</sub>H<sub>2n</sub>. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka [[asfalt]]. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga C<sub>n</sub>H<sub>2n-6</sub>. Nende hulka kuulub näiteks [[benseen]]. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa.<ref> http://mapyourinfo.com/wiki/et.wikipedia.org/nafta/ 30.aprill 2012 </ref> Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena [[Väävel\|väävlit]], [[hapnik]]ku, [[lämmastik]]ku, lisaks pisut [[metall]]e ning mittetäielikult lagunenud [[Orgaanika\|orgaanilist]] ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. 14. rida ⟶ 15. rida: ==Omadused== Nafta [[tihedus]] on 0,73-1,05 Mg/m<sup>3</sup>, [[eripõlemissoojus]] on 43,5- 46,0 MJ/kg. Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui [[Vesi\|veel]]. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu [[Viskoossus\|viskoossem]] kui sügaval [[Maa (planeet)\|Maa]] sees olev nafta. 22. rida ⟶ 25. rida: ==Teke== Nafta on tekkinud loodusliku [[Pürolüüs\|pürolüüsi]] protsessi käigus mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii [[Taimed\|taimne]] kui ka [[Loomad\|loomne]] ning kasvas kas [[Meri\|meres]] või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest [[fütoplankton]]ist ning [[Protistid\|protistidest]]. Sellised on näiteks [[sinivetikad]] ning [[foraminifeerid]]. Mattudes läbis orgaaniline aine [[diagenees]]i ning muutus [[kerogeen]]iks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast [[settekivim]]ist, näiteks [[Savikilt\|savikildast]]. Suurenev [[rõhk]] ning [[temperatuur]] viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks [[Liivakivi\|liiva-]] või [[lubjakivi]]sse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu [[Kiht (geoloogia)\|kivimkiht]], mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn [[naftapüünis]]tesse, mis on [[Geoloogiline struktuur\|geoloogilised struktuurid]], näiteks [[antiklinaal]]id või [[murrang]]ud, mis takistavad [[magma]] edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka [[Soolakuppel\|soolakuplitega]] ehk [[Diapiir\|diapiirilaadselt]] ülespoole liikuvate [[Evaporiidid\|evaporiitidega]]. Teise versiooni järgi tekivad loodusliku gaasi ja nafta koostisesse kuuluvad süsivesinikud Maa sisemuses kõrge [[rõhk\|rõhu]] ja [[temperatuur]]i mõjul ning tungivad [[maakoor]]es olevate pragude kaudu pinnale. Antud teooria kohaselt nafta tekkeprotsess jätkub.<ref name="eava"> http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maailmas.html 30. aprill 2012 </ref> ==Kasutus== Nafta on üks olulisemaid [[maavara]]sid. Teda kasutatakse peamiselt [[kütus]]e ja [[keemiatööstus]]e [[tooraine]]na. Nafta tähtsust tänapäeva [[majandus]]ele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid ([[butaan]] ja [[propaan]]), [[bensiin]], [[diislikütus]], [[kütteõli]], [[masuut]]. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahu[[mõõtühik]] on [[barrel]]. Üks naftabarrel võrdub 42 [[gallon]]i ehk umbes 159 [[Liiter\|liitriga]].<ref name="eava" /> Nafta, mis on üks peamiseid kasutusel olevaid fossiilsete kütuste liike. Rahvusvaheline Energiaagentuur on mõned aastad tagasi öelnud, kui tarbimine jääb samale tasemele, jätkub nafta varusid umbes 45 aastaks ([[maagaas]]i 60 aastaks). Probleemiks on veel see, et enamus varusid asuvad regioonides, mis on poliitiliselt ebastabiilsed.<ref> http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/ 30. aprill 2012 </ref> Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3-4 miljardit tonni aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on [[Lähis-Ida]]s, 8% [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Lõuna-Ameerika]]s, 7% [[Euroopa]]s, 7% [[Aafrika]]s, 6% [[Aasia]]s ja 1% [[Okeaania]]s. Riikidest on suurimad varud [[Saudi-Araabia]]l, [[Iraak\|Iraagil]]. [[Venemaa]] varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on [[Saudi-Araabia]] 12%, [[USA]] 10% ja [[Venemaa]] 9%. Suuremad nafta tarbijad aga [[USA]] 25%, [[EL]] 18%, [[Jaapan]] 8%, [[Hiina]] 6%.<ref name="eava" /> ==Ajalugu == 58. rida ⟶ 68. rida: ===Naftavarud tabelina 2004. aasta seisuga=== <pre> Riik Tõestatud varud Päevatoodang Aastatoodang Jätkub miljardit barrelit miljonit barrelit miljardit barrelit aastaks Saudi Araabia 261,9 10,37 3,79 69 Iraan 125,8 4,09 1,49 84 Iraak 115,0 2,03 0,74 155 Kuveit 99,0 2,51 0,92 108 Araabia Ühendemiraadid 69,9 2,76 1,01 69 Venemaa 60,0 9,27 3,38 18 Venezuela 52,4 2,86 1,04 50 Nigeeria 35,3 2,51 0,92 39 Liibüa 33,6 USA 21,3 8,69 3,17 7 Kanada 16,5 3,14 1,15 14 Hiina 15,4 3,62 1,32 12 Katar 15,2 Mehhiko 12,9 3,83 1,40 9 Alžeeria 11,4 Brasiilia 10,6 Kasahstan 9,0 Norra 7,7 3,18 1,16 7 India 4,9 Indoneesia 4,3 Suurbritannia 4,1 2,08 0,76 5 Austraalia 1,5 Kokku maailmas 1082,0 100. rida ⟶ 110. rida: Libüa 39,1 Nigeeria 35,9 2,51 0,92 39 USA 29,3 8,69 3,17 9 Hiina 16,0 3,62 1,32 12 Katar 15,2 106. rida ⟶ 116. rida: Alžeeria 11,8 Brasiilia 11,2 Norra 8,0 3,18 1,16 7 India 5,6 Suurbritannia 4,5 2,08 0,76 6 Indoneesia 4,3 Austraalia 4,0 Kokku maailmas 1650,7 </pre> 128. rida ⟶ 138. rida: Madala keemispunktiga [[termokrakitud nafta]] Madala keemispunktiga vesinikuga töödeldud toornafta Madala keemispunktiga nafta [[Otsedestilleeritud petrooleum]] [[Petrooleum]] 136. rida ⟶ 146. rida: [[Määre]] Rafineerimata või väherafineeritud baasõli Baasõli Destillaadi aromaatne ekstrakt Destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) 149. rida ⟶ 159. rida: [[Frederigia naftatöötlemistehas]], [[Taani]]s [[Frederigia]]s; [[Kilpilahti naftatöötlemistehas]], [[Soome]]s [[Kilpilahti]]s; [[Fortum]]i [[Porvoo naftatöötlemistehas]], Soomes [[Porvoo]]s [[Mazeikiu naftatöötlemistehas]], [[Leedu]]s [[Mažeikiai]]s ja [[Butinge naftasadam]], [[Butinge]]s; *[[Dinazi naftatöötlemistehas]], [[Läti]] [[Daugavpilsi rajoon]];

Nafta: erinevus redaktsioonide vahel