Anna Karenina: erinevus redaktsioonide vahel

Anna oli aus inimene, teda ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Oma langemisest ei tundnud Anna rõõmu, vastupidi, ta tundis end pahelise ja süüdlasena. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis etei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin." Seda polnud, ning Anna otsustas surra kättesaadamatute ideaalide nimel.