Lause: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+"Lause pragmaatiline funktsioon" |
+"Lause semantiline funktsioon" |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib lausetest loomulikus keeles; lauseloogika mõiste kohta vaata artiklit [[Lause (lauseloogika)]]; predikaatloogika mõiste kohta vaata artiklit [[Lause (predikaatloogika)]]; lausete kohta programmeerimiskeeltes vaata artiklit [[Lause (programmeerimine)]]; muusika mõiste kohta vaata [[Muusikaline lause]]}}
{{liita|Lause semantiline funktsioon}}▼
'''Lause''' on [[keeleüksus]], mis on grammatiliselt ja [[intonatsioon]]iliselt vormistatud ning kannab terviklikku [[mõte|mõtet]]. Lause on grammatiliselt sõltumatu [[tekst]]i osa, [[süntaks]]i põhiüksus. Lause peamine tunnus on [[teade|teate]] edastamine [[vastuvõtja]]le. Lause koosneb [[lause moodustajad|lause moodustajatest]], milleks võib olla [[sõnavorm]], [[fraas]], [[osalause]] ja/või [[lauselühend|sekundaartarind]].
24. rida:
*referentide tuntust ([[definiitsus]]t) ja tundmatust ([[indefiniitsus]]): ''Avasin ukse''. '''''Ukse''' (tuntud) ''taga oli '''postiljon''''' (tundmatu). ''Kaia õel'' (tuntud) ''sündis '''tütar''''' (tundmatu).
*esiletõstu ([[fokuseerimine]]): ''Kas '''sina''' tead, mis ma eile tegin''? ''Sinu kasvatasin ju '''mina''' üles''.
Lause kui tervik täidab semantilist funktsiooni, s.t et lause tähistab
* situatsiooni
* situatsiooni toimumise aega
* situatsiooni vastavust tegelikkusele
* kõneleja väärtushinnangut
* kõneleja suhtluseesmärki.
====Lause nominatiivne funktsioon====
Lause täidab '''nominatiivset funktsiooni''', s.t et lause tähistab situatsiooni - lausel on situatsioonitähendus. Eelkõige väljendab lause mingit
* [[Tegevus|tegevust]]: ''Vasikas jookseb üle aasa''. ''Inimene mõtiskleb loetu tähenduse üle. ''
* [[Protsess|protsessi]]: ''Kiskjate arvukus sõltub saakloomade arvukusest.''
* [[Seisund|seisundit]]: ''Ema on ärevil''. ''Jaanika on armunud''.
====Situatsiooni toimumise aja tähistamine====
Lause võib väljendada [[Olevik|olevikku]], [[Minevik (keeleteadus)|minevikku]], [[Tulevik (keeleteadus)|tulevikku]] või [[Üldaeg|üldaega]].
====Situatsiooni tegelikkusele vastavuse tähistamine====
Kõneleja annab lausega oma hinnangu situatsioonile, täpsemalt selle
* tegelikkuse vastavuse kohta: ''Ta kõnnib'' (reaalne); ''Ta kõnniks'' (irreaalne)
* lubatavuse kohta: ''Ta võib laulda'' (lubatud); ''Ta peab laulma'' (kohustuslik)
* tõenäosuse kohta: ''Ta vist õpib'' (tõenäoline); ''Ta tõepoolest õpib'' (tõsikindel)
* väärtuse kohta: ''Hea, et ta sporti teeb'' (positiivne); ''Halb, et ta sporti ei tee'' (negatiivne).
====Kõneleja väärtushinnangu tähistamine====
Kõneleja annab lausega situatsioonile oma positiivse või negatiivse hinnangu:
* ''Loeng jäi ära'' (neutraalne)
* ''Loeng jäi õnneks ära'' (positiivne)
* ''Loeng jäi kahjuks ära'' (negatiivne).
====Kõneleja suhtluseesmärgi väljendamine====
Kõneleja saab lausega grammatiliselt vormistada viis suhtluseesmärki.
* väide: ''Sa oled vasakukäeline''.
* küsimus: ''Kas sa oled vasakukäeline?''
* käsk: ''Ole vasakukäeline!''
* hüüd: ''Oi, sa oled vasakukäeline!''
* soov: ''Oleksid sa vasakukäeline!''
== Lausega väljendatavad suhtluseesmärgid ==
52. rida ⟶ 90. rida:
==Vaata ka==
*[[Fraas]]
*[[Lause moodustajad]]
*[[Mõtestatud lause]]
*[[Propositsioon]]
*[[Osalause]]
[[Kategooria:Süntaks]]▼
== Viited ==
{{viited}}
== Kirjandus ==
*M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 695.
▲[[Kategooria:Süntaks]]
| |||