Lause: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
+"Lause pragmaatiline funktsioon" |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib lausetest loomulikus keeles; lauseloogika mõiste kohta vaata artiklit [[Lause (lauseloogika)]]; predikaatloogika mõiste kohta vaata artiklit [[Lause (predikaatloogika)]]; lausete kohta programmeerimiskeeltes vaata artiklit [[Lause (programmeerimine)]]; muusika mõiste kohta vaata [[Muusikaline lause]]}}
{{liita|Lause semantiline funktsioon}}
'''Lause''' on [[keeleüksus]], mis on grammatiliselt ja [[intonatsioon]]iliselt vormistatud ning kannab terviklikku [[mõte|mõtet]]. Lause on grammatiliselt sõltumatu [[tekst]]i osa, [[süntaks]]i põhiüksus. Lause peamine tunnus on [[teade|teate]] edastamine [[vastuvõtja]]le. Lause koosneb [[lause moodustajad|lause moodustajatest]], milleks võib olla [[sõnavorm]], [[fraas]], [[osalause]] ja/või [[lauselühend|sekundaartarind]].
== Lause tunnuseid ==
Lause võib olla
* '''kontekstisidus''' – seda ei ole võimalik mõista [[kontekst]]i teadmata. Küsimusest ''Kuhu mujale''? on raske aru saada, kui ei tea tekstilist konteksti, kus seda küsilauset kasutati
* '''kontekstivaba''' – tekstilisest kontekstist sõltumatu. Lause ''Radiaatorid olid soojad'' või ''Ema luges tütrele raamatut'' mõistmiseks ei pea teadma, millised laused sellele eelnesid
* '''grammatiline''' – vastata keele nõuetele: ''Ma tahaksin saada uut autot''
* '''ebagrammatiline''' – mitte vastata keele nõuetele: ''Uut autot ma saada tahaksid''.
18. rida ⟶ 13. rida:
Mõtte väljendamine lause abil tähendab, et lause kui tervik ja selle elemendid täidavad samaaegselt mitut eri funktsiooni. Eelkõige väljendab lause mingit sündmust, mida võib tinglikult nimetada situatsiooniks.
* Lause funktsiooni, mis seisneb situatsiooni tähistamises, nimetatakse nominatiivseks funktsiooniks. Peale otseselt situatsiooni enda võib lause väljendada situatsiooni aega, vastavust tegelikkusele, kõneleja väärtushinnangut, suhtluseesmärki jms. [[Nominatiivne funktsioon]] koos muude loetletud funktsioonidega moodustab
* Lause semantilisele funktsioonile vastandub
▲* Lause semantilisele funktsioonile vastandub [[lause pragmaatiline funktsioon]], mis seisneb edastatava info vormistamises teatena.
Lause [[tähendus]]es on põimunud kõneleja [[suhtluseesmärk]] ja mingi teatud sündmuse kirjeldus. <ref>M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 474.</ref>
==Lausega väljendatavad suhtluseesmärgid==▼
Lausega kas ▼
=== Lause moodustajate pragmaatilised funktsioonid ===
Lause moodustajate pragmaatilised funktsioonid on ülesanded, mida [[lause moodustajad]] täidavad [[teate]] edastamisel. Lause teatestruktuuri elemendid väljendavad
*teate lähtepunkti ([[teema]]) ja sihtpunkti ([[reema]]): '''''Kass''''' (teema) '''''peesitab murul''''' (reema). '''''Muru''''' (teema) '''''on soe''''' (reema). '''''See pluus''''' (teema) '''''on kollane''''' (reema).
*referentide tuntust ([[definiitsus]]t) ja tundmatust ([[indefiniitsus]]): ''Avasin ukse''. '''''Ukse''' (tuntud) ''taga oli '''postiljon''''' (tundmatu). ''Kaia õel'' (tuntud) ''sündis '''tütar''''' (tundmatu).
*esiletõstu ([[fokuseerimine]]): ''Kas '''sina''' tead, mis ma eile tegin''? ''Sinu kasvatasin ju '''mina''' üles''.
▲== Lausega väljendatavad suhtluseesmärgid ==
▲Lausega kas
* '''väidetakse''' midagi mingi sündmuse kohta: ''Malle pesi põrandat''
* '''küsitakse''' midagi mingi sündmuse kohta: ''Kas Malle pesi põrandat?''
* '''käsitakse''' kellelgi midagi teha: ''Pese põrandat!''
* '''ilmutatakse soovi''', et mingi sündmus leiaks aset: ''Peseks Malle ometi põranda puhtaks!''
* '''avaldatakse imestust''' mingi sündmuse toimumise üle: ''Malle pesi tõesti põranda puhtaks!''
==Tüüpiline lause==▼
▲== Tüüpiline lause ==
* on kontekstivaba
* sisaldab [[tegusõna]] [[pöördeline vorm|pöördelist vormi]] ja ühe või mitu sellist osa, mille keskmeks on [[käändsõna]] või [[määrsõna]]: ''Minu õde astub tuleval sügisel Viljandi Kultuuriakadeemiasse''
* on [[lihtlause]], s.t ei sisalda [[osalause]]id
* on [[täislause]], s.t ehituselt täielik.
Väga tihti kasutatakse ka [[mittetäielik lause|mittetäielikke lauseid]]:
* [[väljajätteline lause|väljajättelise]] ehk [[elliptiline lause|elliptilise lause]] ehk [[lünklause|lünklause]] puhul on puuduvaid lauseelemente võimalik juurde mõelda. ''Teen trenni'' (= Ma teen trenni); ''Peeter tuli koju ja läks magama'' (= Peeter tuli koju ja Peeter läks magama).
* [[vaeglause]] puhul on millegi puudumisel kindel tähendus. Lauses ''Selle teeb valmis paari päevaga'' pole [[Alus (keeleteadus)|alust]] ja sellest järeldub, et öeldu kehtib kelle tahes kohta.
Suulises argivestluses kasutatakse väga sageli lauseid, kust on välja jäetud kõik peale uut infot väljendava lauseosa ehk [[reema]].
Lause kui tervik täidab '''pragmaatilist funktsiooni''' ehk suhtlusülesannet, s.t et [[lause]] vormistab edastatava info [[teade|teatena]].
Lausega teatatakse alati midagi millegi kohta. Pragmaatilisest aspektist ongi lause teade. Info esitatakse lauses kuulajale või lugejale nii, et üks osa sellest võetakse teate lähtepunktiks, teine osa haagitakse selle külge. See, kuidas lause oma pragmaatilist funktsiooni täidab, on näha lause sõnajärjes ehk [[lause teatestruktuur]]is.
Lause pragmaatilisele funktsioonile vastandub [[lause semantiline funktsioon]].
==Vaata ka==
*[[Mõtestatud lause]]
60. rida ⟶ 56. rida:
[[Kategooria:Süntaks]]
== Viited ==
| |||