Kinobuss: erinevus redaktsioonide vahel

Aastast 2001 liigub mööda Eestit (ja ka muud maailma) ringi veidi kentsakas buss -– '''Kinobuss.''' Enamasti teatakse seda nosuninaga sõidukit suviste filmituuritamiste järgi ja paljudele tuleb ikka veel üllatuseks, et tegelikult peitub Kinobussi kui maskoti taga terve organisatsioon. See organisatsioon tegutseb aastaringselt korraldades üle Eesti regulaarset kinoseansse (nii vabas õhus kui siseruumides) ning lisaks koolitab nii noori kui vanu filmi- ja meediahariduse vallas, samuti on seotud mitmete kohalike ja rahvusvaheliste projektidega.

* rändkino ningja filmilevi;

* filmi- ja meediahariduse arendamine vaba- ningja üldhariduse tasandil;

filmikoolituste* ningfilmikoolituste –töötubadeja läbi-töötubade viiminekorraldamine laste, noorte ja õpetajate seas;

* uute, innovatiivseteinnovaatiliste ningja loominguliste ideede välja töötamineväljatöötamine ning ühendamine teiste (loome)valdkondadega;

* uute filmikultuuri alastefilmikultuurialaste koostöövõimaluste edendamine nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Üks peamisi eesmärke on ühendada film, meedia ningja haridus, pöörates neile kui meid igapäevaselt mõjutavatele meediumitelemeediumidele rohkem tähelepanu; õpetada noori filme analüüsima ja meediat kriitilise pilguga lugema; ühendada filmiharidus erinevate õppeainetega rikastades seeläbi õppeprotsessi ehk „õpetada filmi kaudu”.

2001 -– Kinobussi sünniaasta. Esimene projekt oli suvine rändfilmifestival „Kinobuss tuleb!”, millest aasta hiljem arenes ning kasvas välja organisatsioon ja mittetulundusühing nimega Kinobuss. Kinobuss kutsuti ellu väikese Eesti filmitegijate rühma poolt ühese eesmärgiga taaselustada kinokultuur üle Eesti. Leidnud turbarabast suurepärase vanakooli KAVZ bussi -– oligi konseptsioonkontseptsioon koos! Buss ehitati ja kujundati ümber pisut kinosõbralikumaks.

PealePärast NLNõukogude Liidu langemist kukkus kokku ka Eesti kinokett, – suleti 90% väikestest maakinodest, mida tõestab ka tolle-aegnetolleaegne statistika: kui 1990. aastal tegutses Eestis kokku 611 kino, siis 1992. aastal oli neid juba ainult 452. Ainult 53 tegutsevat kino oli järgijärel aastal 1997 ning ainult 12 neist tegutses regulaarselt. Seega vajadus kino ja kinoskäimise elustamise ning ühtlasi Eesti oma filmide proageerimisepropageerimise järele oli äärmiselt suur.

Kui 2000-ndate. aastate alguses pakkus Kinobuss eelkõige töötubasid, kus lastel-noortel avanes esmakordne võimalus kaamerat näha ja ise oma lihtne multikas või film teha, siis tänaseks on Kinobuss keskendunud süvendatud kursuste ja koolituste korraldamisele. Lisaks koolitab Kinobuss ka õpetajaid.

"Kinobuss tuleb!" on kõige laialdasemalt tuntud Kinobussi projekt -– suvine rändav filmifestivalrändfilmifestival. Festivali konseptsioonkontseptsioon -– üks peatus/üritus perigas maakondmaakonnas, igal aastal erinevad asulad, kokku 15 päeva üritusi. Programm keskendub Eesti uute filmide ja muu maailma filmide tutvustamisele, lisaks filmiloengud tuntud tegijatelt, filmitöötoad. 2007. toimus formaadi muutus, Kinobussi asemel viidi festival läbi hoopis "Kinolodi" nime all, kus sõiduvahendiks Emajõe Lodjaseltsi LodiLldi. Peatuspaigad ja üritused toimusid Suure- ja Väikese- Emajõe, Peipsi ja Võrtsjärve ääres. Esmakordselt Eestis toimus purjekino, filmiprogramm projetseeritiprojitseeriti Lodja suurele 10x10 m purjele. 2008 toimus "KiBuRoLo", kus sõiduvahenditeks Kinobuss, KinoRong ja KinoLodi. Toimus nii rongivaguni kui ka purje- ja trümmikino. MajanduslikuKehva majandusliku olukorra tõttu jäid suved 2009 ja 2010 - puhkamiseks ning ideede arendamiseks.

Mitmed haridusprojektid on seotud motoga "õppimine filmi kaudu". Koostöös Eesti koolidega on toimunud projektid "Kinobuss narkootikumide vastu" (2004), "Keskkond filmi kaudu -– Looduslodi" (2006, 2009), kus film toetab aine omandamist ningja analüüsi.

Rahvusvahelise koostöö tulemusena on välja töötatud metoodika ningja interaktiivne õppematerjal "Animapuu".

Samuti loodi alus üle-riigiliseleüleriigilisele '''Koolifilmi festivalile'''"Koolifilmifestivalile". Põhjus oli lihtne,: üle Eesti oli tekkinud väga palju häid ja aktiivseid noori filmitegijaid, kuid enamasti piirdus nende eneseväljendus väikeste kohalikel tasandil või koolipõhiste festivalidega. Koolinoorte looming vajas laiemat tähelepanu ning tunnustust. Esimene festival kutsuti ellu aastal 2007. Järjekorras teine toimus aga alles aastal 2010 koostöös ETV-ga.

Kinobussi on aastate jooksul kutsutud õpetama ja Eesti filmikutuurifilmikultuuri tutvustama ka Euroopasse ning isegi üle suure lombi Ameerikasse: Kinobuss on toimetanud Rootsis, Soomes, Lätis, Saksamaal, Austrias, Serbias, Kosovos, Albaanias, Montenegros, Bosnia-HertzogovinasBosnias ja Hertsegoviinas, Horvaatias, Sloveenias, USAs jaUSA-s, Venemaal, ja Hollandis. Ameerikas esindas Kinobuss Eestit Washingtonis toimuval ja Euroopa lastekultuuri tutvustaval "Kids Euro Festival´lFestivalil" -(2008 ja 2009). 2008 võeti osa rahvusvahelisest rändkultuurifestivalist "Moving Baltic Sea". See Saksamaalt alguse saanud rändfestival ühendas kultuuri -– filmi- ja keskkonna teemadkeskkonnateemad, peatudes kokku 5 riigis (Saksamaa, Poola, Venemaa, Läti ja Eesti).

2010 tõi mahuka Euroopa-ringsõidu. Alustati Balkani poolsaarelt, kus kokku külastati 7 riigi (Serbia, Kosovo, Albaania, Montenegro, Bosnia-Herzogovina ja Hertsegoviina, Horvaatia, Sloveenia) noori. Film kui kultuuride vahelinekultuuridevaheline dialoog -– pakkus järgnevalt tegevust ka Austrias Euroopa Kultuuripealinnaskultuuripealinnas Linzis (koos Emajõe Lodjaseltsiga) ning rahvusvaheliste Hansapäevadehansapäevade raames Novgorodis Venemaal.