Redaktsioon: 12. oktoober 2014, kell 17:29 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 802 muudatust P Valikulised grammatikaparandused. Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. veebruar 2015, kell 13:56 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 802 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
27. rida: Aastatel [[1920]]–[[1921]] töötas H. Mäe [[matemaatika]] ja [[füüsika]] õpetajana [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium\|Lenderi tütarlastegümnaasiumis]] Tallinnas, 1921. aastal [[kosmograafia]] lektorina Tallinna kolledžis, aastatel [[1923]]–[[1924]] matemaatika ja füüsika õpetajana [[Rakvere Linna Tütarlaste Gümnaasium]]is. Aastatel [[1929]]–[[1934]] oli H. Mäe Nõmme linna nõunik ja koolivalitsuse juhataja , [[Nõmme Rahvaülikool]]i juhataja, Hariduse- ja Rahvamajaseltsi esimees, [[Kaitseliit\|Kaitseliidu]] propagandapealik, [[Noored Kotkad\|Noorte Kotkaste]] vanem, [[Noorsepad\|Noorseppade]] vanem. Samal ajal oli ta ka [[Üleriiklik Eesti Raadioühing\|Üleriikliku Eesti Raadioühingu]] esimees, ajakirja [[Raadio (ajakiri)\|"Raadio"]] toimetaja ja [[Raadio Ringhääling]]u programmikomitee liige. 1929. aastast alatest oli H. Mäe Kaupmeeste, töösturite, majaomanike ja teiste eraomandust pooldajate erakonna liige ja kandidaat [[1929. aasta Riigikogu valimised\|1929. aasta Riigikogu valimistel]]. Nimetatud erakond ühines hiljem Rahvaerakonna, Kristliku Rahvaerakonna ja Tööerakonnaga [[Rahvuslik Keskerakond\|Rahvuslikuks Keskerakonnaks]]. H. Mäe oli Rahvusliku Keskerakonna [[Harjumaa]] juhatuse liige ja kandidaat [[1932. aasta Riigikogu valimised\|1932. aasta Riigikogu valimistel]]. 111. rida: [[Nürnbergi protsess]]il ei esitatud H. Mäele ühtegi süüdistust, teda kuulati üle tunnistajana. ~~Aastetel~~Aastatel [[1948]]–1978 elas ja töötas H. Mäe Austrias: alguses ajakirjanikuna (1948–[[1954]]), seejärel Omavalitsuste Liidu konsultandina (1954–[[1958]]) ja ametnikuna [[Steiermargi liidumaa]] valitsuses (1958–[[1969]]). Alates [[1970]]. aastast oli ta pensionil, samal ajal tegev ka ajakirjanikuna ja publitsistina. Elu viimastel aastatel pani ta vana mehena kirja oma mälestused, mis ilmusid trükis 15 aastat pärast H. Mäe surma.<ref>''Kuidas kõik teostus: minu mälestusi''. Stockholm 1993; Tallinn 2005.</ref> == Hinnangud == 146. rida: "Ausus ja õiglus on nüüd meie avaliku elu lipukirjaks". – Meie Maa nr 14, 28. oktoober 1941, lk 2 ja 3. "Eesti Omavalitsuse juht kõneles Eesti noortele". – Meie Maa nr 58, 21. mai 1942, lk 2 ja 3. "Kui meie kõik mehiselt võitleme ja töötame, ei ole meil hädaohtu karta". – Meie Maa nr 92, 10. august 1944, lk 1. [[Voldemar Pinn]]. ''Kahe mehe saatus: Johannes Vares, Hjalmar Mäe''. Haapsalu, 1994. *[[Elmar Nerep]]. "Millisest Pätsi volitusest kirjutas dr. Hjalmar Mäe?" – Eesti Päevaleht, 10. jaanuar 1979, nr 2, lk 3.

Hjalmar Mäe: erinevus redaktsioonide vahel