Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
Oma kõrgaegadel oli Venezia vabariik [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonna võimsamaid ja rikkamaid riike.
==Riigivalitsemine==
697. aastal asendati senine kõrgeim [[Bütsants]]i [[Rahvatribuun|tribuun]], eluks ajaks valitava [[doodž]]iga. Esimene Veneetsia doodž oli [[PaoluccioPaolo Lucio Anafesto]] (''Paulucius Anafestus ehk Anafestus Paulicius''), kuid juba Orso Ipatot tunnistas valitsejana [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] [[Ida-Rooma keisrite loend|keiser]] ning tunnustas teda tiitliga ''hypatus'' ([[Konsul (Vana-Rooma)|konsul]]) ja ''dux'' (doodž).
 
12. sajandiks oli Veneetsia vabariigis välja kujunenud võimuorganid: Veneetsia doodžid valiti eluaegseks valitsusajaks Veneetsia [[linnriik|linnriigi]] aristokraatia poolt. Doodžid valiti linnriigi auväärsemate perekondade esindajatest moodustatud Ülemnõukogu poolt, millele eelnesid konsultatsioonid Väikese Nõukoguga, mis koosnes kuuest nõunikust ja doodžist, [[Pregadi Nõukogu]]ga ([[Senat]]iga), mis oli välispoliitika asjatundjate kooslus, [[Kümne Nõukogu]]ga, kes tagas [[riiklik julgeolek|riikliku julgeolek]]u ja [[Quarantia]]ga, mis oli kõrgeim [[kohtuvõim]]. Doodži valitsuskeskus asus [[Eraclea]]s, seejärel [[Rialto]]s.