|
'''Vello Väärtnõu''' (sündinud 14. juulil 1951) on eesti poliitik, usutegelane ja harrastuskunstnik. Sündis Saaremaal, õppis Kingissepa I Keskkoolis, kus sattus konflikti direktor Boris Kiviga, olles pannud kahtluse alla Bresti kaitsmise Punaarmee poolt.
'''Vello Väärtnõu''' (sündinud [[14. juuli]]l [[1951]])
Saaremaal käis koolis ja tegeles aktiivselt spordiga. Oli aastaid vabariigi spordi edetabelites esimese 10 hulgas. 1969 aastal jaanuaris öösel Veere sadamas uppus A. Väärtnöu , kusjuures ühiskondlik arvamus süüdistas selles KGB-d. Pärast A.Väärtnöu matuseid jaanuaris 1969 jäi Vello juunis 1969 Karjalas piiririkkumisega vahele ja istus Komi ANSV-s vangilaagris 1969-1972.
KGB polkovnik Movtshan süüdistas Väärtnöud ja tema suguvösa selles,et nad on alati olnud tshekistidele pinnuks silmas ja vöidelnud nöukogude vöimu vastu ,väitis , et geenid on ikkagi efektiivsemad möjult kui nöukogude propagandamasin. Sama uurija Movtshan vestles Tarmo Urbiga hiljem ja selgitas ,milline arenematu inimene on Väärtnöu ja ütles välja lihtsa töe,et taolane on paadunud nöukogude vöimu vastane ja sellised inimesed on lihtsalt vaimuhaiged,kes ei tunnista kommunistliku ideoloogia õigsust ja väärtust.
Juba Kingissepa I Keskkoolis õppides aeti Väärtnöul karistuseks pea kiilakaks direktor Boris Kivi eestvedamisel,sest Väärtnöu seadis kahtluse alla Bresti kindluse kaitsmise fakti punavägede poolt, sest oli ju Brest tegelikult endine Poola ala.
KGB polkovnik Movtshani kirjalik sönavött sel teemal on olemas V.Väärtnöu süüdistus protokollis, kus mainitakse ka koolis toimunut. Väärtnöu emapoolse vanaema (V.Tänav)üks vendadest keedeti 1940 aastal tshekistide poolt ära ja visati Kuressaare lossikaevu koos teiste ohvritega ,kust ta vöeti välja saksa södalaste saabudes .Emapoolne vanaisa (L.Tänav)oli samuti kaotanud kaks lähedast.Köik see kujundas Väärtnöu seisukohti ja arusaamu kommunistide ja KGB-laste suhtes juba lapsepölves.
Komi ANSV-st vangilaagrist 1972 juunis saabunud Väärtnöu läks Saaremaale ema juurde,peale aastaid pöhjas vangis istumist. Koju jöudes viibis emaga koos vaid 18 tundi . Saaremaa KGB koos piirivalve söjalise luurega areteerisid ta järgmisel päeval ja saatsid Saaremaalt välja. Pöhjendus.. temasugused ei tohi priiritsoonis elada .
Seikles mööda Eestit,kuna ametivöimud ei tahtnud teda kusagil elama lubada ,kuni tema peale halastas Lahmuse sovhoosi direktor ,kes oli nöus teda tööle vötma. KGB jälitas teda aastaid ja tundis tema elu ja tegevuse vastu aktiivselt huvi.
Töötas Paala kolhoosi aiandis katlakütjana. Katlamajja kogunes suur sõpruskond, kes arutles filosoofia astroloogia, kunsti, religiooni ajaloo ja budismi üle. 1970-ndatel köitis budismi filosoofia Väärtnõu tervenisti.Neil aastail tegi enda esimesed katsetused kujutava kunsti valdkonnas.Seose vabariiklikel näitustel osavötuga võeti vastu ka Eesti Kunstnike Liidu Noorte koondisse. Oli Eestimaa Budistliku Vennaskonna Taola rajaja ja juht. Väärtnöu ise külastas Burjaatiat paljude aastate jooksul ja viibis pikalt Ivolgaa kloostris.
1980-ndatel viibis Eestimaa Budistlik Vennaskond koos budausu pooldajatega korduvalt Burjaatias. Väärtnõu juhtimisel ehitati 1984-85 Läänemaale Tuuru külla Eesti esimesed budistlikud stuupad.
1988. aastal Vello Väärtnõu tegi ettepaneku asutada ERSP.Esmane programm ERSP-le on samuti tema tehtud. Aktiivselt vöitles kommunistide vastu ka avalikult ja seda ajal ,mil paljud ei osanud unistadagi Eesti iseseisvusest. Seoses ERSP-ga ja Moskvas korraldadatud pressikonverentsiga , saadeti ta KGB poolt maalt välja. Järgnes riigist välja saatmine, praegu elab Vello Väärtnõu Rootsis.
KGB käsul heideti Väärtnöu Kunstnike Liidust välja aastal 1982 , põhjenduseks toodi,et ta ei ole maksnud autoinspektsiooni trahve kiiruse ületamise eest , veel märgiti ära,et Väärtnöu käitumine ei ole vastavuses nöukogude kunstniku arusamadega.
Väärtnöu istus samal ajal Tallinna vanglas Patareis ja luges kambrikaaslastele loenguid alates budismist , kuni filosoofia ja astroloogiani.Ta on ainukene inimene Patarei vangla ajaloo jooksul ,kes keeldus kambrist väljumast kui KGB konvoi tuli talle järele,samuti keeldus suhtlemast uurija Pääsukesega. Kirjutas vanglas nöukogude kodakondusest loobumise avalduse . KGB kutsus kohale prodessor J.Saarma,kes tunnistas ta vaimuhaigeks , pöhjenduseks kodakondsusest loobumine,lisaks luulud rajada Eestisse budistlik traditsioon ja esimene klooster.
Kui KGB ta välja saatis kodumaalt Gorbatshovi allkirjaga, teatas KGB polkovnik Roos,et diagnoos on maha vöetud , kuna see oli ekslik. Aastate jooksul tegi KGB korduvalt läbi otsimisi Väätnöu juures ,kusjuures vöeti ära suur kollektsioon slaide raamatuid, märkmeid, konspekte, tölkeid , vanu tekste
Läänes elades on ta korraldanud ka enda töödest näitusi ,kuid maksimumi ajast on pühendunud budismi uurimisele,lisaks on tundnud ka pool elu huvi nöukogude vömu ja tshekistide poolt laimatud isikute elulugude vastu ( parun Roman Ungern von Sternberg , Agvan Dorzijev , Karl Tönisson Vend Vahindra , Dza laama,) Erilist röhku on asetanud usukangelase parun Ungern von Sternbergi elule ja vöitlusele kommunistide vastu, mille töttu KGB lausa vihkas teda. Väärtnõu tegeles ka kunstiga, suhtles aktiivselt Jüri Arraku ja Leonhard Lapiniga, lõi sürrealistlikus stiilis maale. 1990-ndatel muutus tema looming laadilt abstraktsemaks, tähtsamaks said värv ja vorm.
Aastaid hiljem kui Eestis puhusid uued tuuled ,funktsionäärid Kunstnike Liidust vabandasid enda otsust välja viskamise kohta , sellega et aeg oli selline ja KGB sundis meid seda tegema. Viktor Tsetverikov-Niitsoo koos J.Bi Isotammega on levitanud meedias kahtlust et Väärtnöu oli aastaid koostöös KGB-ga.
---------------------------------------------------------------------------------------
Metsavenna poolt kirjutatud osa,
[[Saaremaa]]lt pärit Väärtnõu jäi Nõukogude ajal [[Karjala]]s piiririkkumisega vahele ja sellest peale tundis [[KGB]] tema elu vastu aktiivselt huvi. Väärtnõu pagendati Tallinnast [[Lahmuse]]le, ta töötas [[Paala kolhoos]]i aiandis katlakütjana. Katlamajja kogunes sõpruskond, kes arutles [[astroloogia]], [[kunst]]i, [[kristlus]]e ja [[budism]]i üle. Hiljem pühendus ta täielikult budistlikule filosoofiale. 1980-ndatel käis ta sõpradega [[Eestimaa Vennaskond|Eestimaa Vennaskonnast]] palverännakul [[Burjaatia]]s. Väärtnõu juhtimisel ehitati [[1984]]-[[1985]] Läänemaale [[Tuuru]] külla Eesti esimesed budistlikud [[stuupa]]d.
[[1988]]. aastal osales Vello Väärtnõu initsiatiivgrupis, kes tegi ettepaneku asutada [[ERSP]]. Järgnes riigist välja saatmine, praegu elab Vello Väärtnõu [[Rootsi]]s. Tsetverikov-Niitsoo kahtlustas koos J.Bi Isotammega teda koostöös KGB-ga, mille tasuks tal olevat võimaldatud Eestist lahkuda. ▼
Väärtnõu tegeles ka kunstiga, suhtles aktiivselt [[Jüri Arrak]]u ja [[Leonhard Lapin]]iga, lõi [[sürrealism|sürrealistlikus stiilis]] maale. 1990-ndatel muutus tema looming laadilt abstraktsemaks, tähtsamaks said värv ja vorm.
1969. aastal uppus Väärtnõu isa teadmata asjaoludel. Väidetavalt kahtlustas rahvas süüdlasena KGBd. Samal aastal jäi Vello Väärtnõu Karjalas piiririkkumisega vahele ning veetis 1969-1972 Komi ANSVs vangilaagris. Pärast vangistusest naasmist saadeti ta kohe Saaremaalt välja kui piiritsoonis ebasoovitav isik. Võimudele vastumeelse isikuna rändas Väärtnõu kindla elukohata mööda Eestit kuni sai tööd Paala kolhoosi aiandis katlakütjana. Katlamajja kogunes sõpruskond, kes arutles astroloogia, kunsti, kristluse ja budismi üle.
1980. aastatest pühendus Väärtnõu budistlikule filosoofiale, oli Eestimaa Budistliku Vennaskonna Taola rajaja ja juht. 1980-ndatel külastas ta koos sõpradega Eestimaa Vennaskonnast korduvalt Burjaatiat ning viibis pikalt Ivolgaa kloostris. Väärtnõu juhtimisel ehitati 1984-1985 Läänemaale Tuuru külla Eesti esimesed budistlikud stuupad.
KGB tundis Väärtnõu tegevuse vastu aktiivset huvi, tema juures korraldati korduvalt läbiotsimisi. 1982. aastal istus Väärtnõu Tallinnas Patarei vanglas, kus muuhulgas luges kambrikaaslastele loenguid budismist, filosoofiast ja astroloogiast. Vanglas kirjutas ta nõukogude kodakondsusest loobumise avalduse. Selle alusel diagnoositi Väärtnõul vaimuhaigus, kuid hiljem KGB n-ö tühistas selle diagnoosi.
▲[[1988 ]]. aastal osales Vello Väärtnõu initsiatiivgrupis, kes tegi ettepaneku asutada [[ERSP ]]. Seoses JärgnesERSPga riigistja väljaMoskvas saatmine,korraldatud pressikonverentsiga saadeti ta KGB poolt maalt välja. praeguPraegu elab Vello Väärtnõu [[Rootsi]]sRootsis. Tsetverikov-Viktor Niitsoo kahtlustasjaa Jaan koosIsotamm J.Bi Isotammegakahtlustasid tedaVäärtnõud koostöös KGB-ga, mille tasuks tal olevat võimaldatud Eestist lahkuda.
1970. aastatel alustas Väärtnõu katsetustega kunsti vallas ning võeti vastu Eesti Kunstnike Liidu noortekoondisse. Ta suhtles aktiivselt Jüri Arraku ja Leonhard Lapiniga, lõi sürrealistlikus stiilis maale. 1982 heideti ta Kunstnike Liidust välja, põhjenduseks maksmata liiklustrahvid ja nõukogude kunstnikule sobimatu käitumine. 1990-ndatel muutus tema looming laadilt abstraktsemaks, tähtsamaks said värv ja vorm.
Rootsis elades on Väärtnõu pühendunud peamiselt budismi ja sellega seotud isikute (parun Roman Ungern von Sternberg, Agvan Doržijev, Karl Tõnisson, Dza laama) elulugude uurimisele ja korraldanud ka mõningaid näitusi oma töödest.
| 