Erinevus lehekülje "Protsessor" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 83 baiti ,  5 aasta eest
P
resümee puudub
P
* [[Mikroprotsessor]], on CPU ühel ränikiibil.
* [[Graafikaprotsessor]] (GPU/VPU), tegeleb 2D- ja 3D-pildi visualiseerimise ja renderdamisega.
* [[Signaaliprotsessor]] (DSP), spetsiaalne mikroprotsessor, mis tegeleb digitaalse signaali töötlemisegasignaalitöötlusega.
* [[Võrguprotsessor]], tegeleb võrgutoimingute töötlemisega.
* [[Heliprotsessor]], kasutatakse stuudiotes ja raadiojaamades.
 
== Personaalarvuti mikroprotsessorite ajalugu ==
 
*AMD alustas mikroprotsessorite tootmist 1995. aastal ja praegu on ta teine suurem mikroprotsessorite tootja Inteli kõrval.
*1995. aastal tulid välja AMD esimesed mikroprotsessorid NX586, Am486 ja Am5k86. Nende sagedused olid vastavalt 133, 120 ja 100 MHz.
*Nendele1996 järgnes 1996.neile aastaljärgnes K5-seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 MHz.
*1997. aastal ilmusid K6-mikroprotsessorid, mille taktsagedus ulatus 300 MHz.
*1998. aastel tuli K6 uuendus, mis oli nimega K6-2 ja K6-3, mille taktsagedus ulatus 450 MHz.
*1999. aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000. aastal nii palju, et taktsagedus ületas 1 GHz piiri.
*2000. aastal loodi AMD K-7 Duroni mikroprotsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon.
*2000. aastal tuli ka AMD K6 2+ mikroprotsessor, mille taktsagedus oli juba 450–550 MHz.
*2001. aastal tuli seeria mikroprotsessoreid: Mobile AMD Duron 450–550 MHz, AMD Athlon4 950–1400 MHz, AMD Athlon MP – 1000–1667 MHz, AMD Duron(Morgan) – 1000–1300 MHz, AMD Athlon XP – 1333–1800 MHz.
*2002. aastal AMD Athlon XP said uuenduse nimega Thouroughbred, taktsagedusega 1466–2250 MHz.
*2003 loodi viimase AMD Athlon Xp seerias mikroprotsessor Barton, mille taktsagedus oli 1833–2166 MHz.
 
=== Inteli mikroprotsessorid ===
*1970. aastatel alustati mikroprotsessorite tootmist ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 mikroprotsessorid. Nende taktsagedus oli vastavalt 5 ja 10 MHz.
[[Pilt:Protsessor(intel Pentium 4).jpg|pisi|[[Pentium 4]] ]]
*1982. aastal valmis 80286 mikroprotsessor, mille taktsagedus ulatus 12 MHz.
*1985. aastal valmistati esimene 32-bitine mikroprotsessor 368DX. Sellele järgnes 1988. aastal 386SX. 386-mikroprotsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz.
*1989. aastal loodi 486DX, mille taktsagedus ületas 50 MHz.
*1992. aastal loodi 486DX2, mille taktsagedus oli juba 66 MHz.
*1994. aastal loodi 486DX4, mille taktsagedus ulatus kuni 100 MHz. DX4 oli ka 486-mikroprotsessori seeria viimane mudel.
*1995. aastal hakati tootma Pentium Pro mikroprotsessoreid.
*1997. aastal loodi juba uus multimeedia toetusega mikroprotsessor MMX, mis sai väga populaarseks. MMX mikroprotsessori taktsagedus ulatus kuni 266 MHz.
*1997 lõpuks tuli välja ka Pentium II mikroprotsessor. Pentium II taktsagedus ulatus juba 450 MHz.
*1998. aastal tuli Intelil välja Celeron, mis sai väga populaarseks, sest ta oli võrreldes Pentium II-ga hulga odavam.
*1999. aastal tuli välja Pentium II järeltulija Pentium III. Pentium III taktsagedus ulatus 1999. aasta lõpuks kuni 733 MHz-ni.
*2000. aastal loodi Intel Xeon taktsagedusega 1,4–5 GHz.
*2001. aastal ilmus Intel Pentium 4 taktsagedusega 1,3–2 GHz.
 
===Cyrix/IBM mikroprotsessorid===
 
* 1993. aastal loodi esimene Cyrixi mikroprotsessor – 486DX4, teine seeria Cyrixil oli 5x86, mille taktsagedus küünisküündis 233 MHz-ni.
* 1996–1998 tegi Cyrix 6x86 mikroprotsessorid, mille taktsagedus ulatus kuni 250 MHz.
 
115 730

muudatust