Võrumaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
19. rida:
Piiskopkonna ajal ehitati Võrumaa alale ehitati piirikaitseks venelaste vastu [[Kirumpää linnus|Kirumpää]] ja [[Vastseliina linnus]].
 
[[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal, aastetelaastatel [[1558]]–[[1583]] oli Võrumaa ala [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] võimu all, kuid 1582. aastal jäi Eesti [[Jam Zapolski rahu]]lepingu alusel Poola valdusesse.
 
Poola võimu perioodil 1582–1625 oli [[Kirumpää]] [[Kirumpää staarostkond|Kirumpää staarostkonna]] keskuseks, kuid 1625. aastast kuni Põhjasõjani oli mandriMandri-Eestis ja sellega ka Võrumaal Rootsi kuningriigi [[Liivimaa kubermang]]us.
 
Aastatel [[1656]]–[[1658]] toimus [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] ja Rootsi vaheline sõda, mille käigus hävisid Kirumpää linnus ja selle juures olnud asula ja [[1661]]. aastani jäi Võrumaa Vene võimu alla, kuni 1661. aastal taastati [[Kärde rahu]]lepinguga Rootsi võim.
27. rida:
==Venemaa keisririigis==
[[Pilt:Atlas von Liefland 5.tif|pisi|[[Võru kreis]]]]
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] (1700–1721) käigus läks Võrumaa [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] võimu alla juba 1704. aastal.
 
1783. aastal kehtestati ka [[Läänemereprovintsid]]es niinimetatud asehalduskord, millega [[Riia kubermang]] nimetati [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonnaks]]. Kubermang jaotati 8 maakonnaks ja moodustati [[Tartumaa]] lõunaosast [[1783]]. aastal koos [[Võru]] linna asutamisega [[Võru kreis]]. Algselt pidi [[maakonnalinn]] asutatama [[Vana-Koiola mõis]]a, nii et Võrumaa asemel oleks võinud tekkida hoopis Vana-Koiolamaa ja [[võru keel]]e asemel vana-koiola keel.