'''Richteri skaala''' on [[logaritmiline skaala]], mida kasutatakse [[maavärin]]a [[võimsus]]e hindamiseks.
[[1935]] [[Charles Richter]]i poolt loodud skaalal ei ole miiinimummiinimum- ega maksimumväärtusi. Maavärina tugevust hinnatakse [[maavärina magnituud|magnituud]]ides kümnendiku ühiku täpsusega. Maavärina tugevus võib olla ka negatiivne, näiteks -3–3,0. Inimene seda ei tunne, kuid tundlikele [[seismograaf]]idele on see madalaim registreeritav väärtus.
Võimsaim registreeritud maavärin on olnud magnituudiga 9,5-magnituudine ([[Suur Tšiili maavärin]]). Maavärina amplituud kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümnekordselt. Näiteks on 6-palline maavärin 10 korda suurema amplituudiga kui 5-palline ning 100 korda suurema amplituudiga kui 4-palline maavärin. Eralduvad energiahulgad on vastavalt umbes 32 korda suurem ja 1000 korda suurem (31,6×31,6=1000).
Maavärinate tugevuse hindamiseks kasutatakse [[seismograaf]]e. Magnituud leitakse maavärina tugevaima tõuke amplituudi järgi. Lisaks tuleb hinnata ka maavärina kaugust [[seismojaam]]ast. Kaugus jaamast ja maavärina [[epitsenter|epitsentri]] asukoht leitakse mitme jaama andmete võrdlemisel.
