Erinevus lehekülje "Keemiline struktuur" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Robot: muudetud 14 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
P
 
 
Molekulide keemilise struktuuri määramiseks kasutatakse mitmesuguseid [[spektroskoopia]] meetodeid:
*[[UV-Vis spektroskoopia]] uurib neeldumis- ja kiirgusspektreid [[ultraviolettkiirgus]]e ja nähtava [[valgus]]e piirkonnas; näitab eeskätt [[arüülrühm|aromaatseid rühmasid]] ja [[konjugeeritud side]]meid;
*[[Infrapunaspektroskoopia]] (IP) uurib neeldumis- ja kiirgamisspektreid; [[infrapunakiirgus|infrapunases]] piirkonnas; näitab [[funktsionaalne rühm|funktsionaalseid rühmi]];
*[[Tuumamagnetresonantsspektroskoopia]]s uuritakse [[aatomituum]]ade ja [[magnetväli|magnetvälja]] vastastikust toimet, saadakse ainele iseloomulik TMR spekter; näitab paaritu [[spinn]]iga [[aatomituum]]asid ([[isotoop]]e) <sup>1</sup>H, <sup>13</sup>C, <sup>15</sup>N, <sup>19</sup>F, <sup>31</sup>P;
*[[Massispektromeetria]]. Uuritav aine ioniseeritakse (näiteks [[elektronkiir]]e toimel), mille tulemusel moodustuvad ioniseeritud molekulid ja molekuli fragmendid, mida saab registreerida kui ainele karakteerset MS spektrit; annab osakeste laengu ja [[mass]]i suhte;
*[[Röntgenkristallograafia]] ehk röntgendifraktsioon. Aine [[kristall]]ile langev [[röntgenkiirgus|röntgenkiirröntgenikiir]] hajub ainele omaselt spetsiifilistes suundades näidates [[aatom]]ite paigutust aine kristallis.
==Vaata ka==
*[[Struktuurivalem]]
127 973

muudatust